karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Pikema aja jooksul said kloostritest suured majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli järjest rohkem, käis munkadel üle jõu ja kloostritesse võeti ilmikvendi, kes võtsid tööd enda peale. o Kus tegutsesid kerjusmungaordud? Peamiselt linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. o Millised eesmärgid olid frantsisklastel, millised dominiiklastel? Frantsisklastel: Idealiseerisid kasisust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. dominiiklastel: Vähenõudlikus lihtsus. o Selgita mõisteid: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisatsioon, ristisõjad. o Kes oli Innocentius III? Iseloomusta tema tegevust.
konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres, naistertsiaaride konvent Tartus ning birgitiinide klooster Pirital. Vahetult enne reformatsiooni alustati ka dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Tallinna Dominiiklaste kloostri ristikäik · Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja
oma majapidamises. Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed viljapuusordid. Katoliku hariduselu Keskaegse kooli peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Sellega tegelesid toomkoolid (Tartu, Haapsalu ja Tallinn) ja kloostrikoolid (Tallinna dominiiklastel ja Kärkna tsistertslastel) Ülikooliharidust sai omandada edasi peamiselt Saksamaa ülikoolides. Ka mõned eestlastest üliõpilased. Eesmärgiks seati ka Eestis kõrgema ladinakooli asutamine, et ka talulapsed saaksid preestriks õppida, aga see jäi katki. Keskaegsed linnakoolid andsid ka ilmalikku haridust-- Neid asutati Tallinnas, Narvas, Uus-Pärnus, Paides, Tartus ja Rakveres-- kiriklike ainete kõrval õpiti mõnevõrra lugemist, kirjutamist ja arvutamist
Pirita klooster 4 Pirita klooster rajati 1407. aastal Tallinna lähistele. Klooster, mis oli eeskätt mõeldud kaupmeeste vallalistele tütardele ja leskedele, asutati Lõuna-Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul. Kloosterkirik pühitseti 1435. aastal ja see ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Keskajal olid Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt).
frantsisklaste kerjusmungaordud. Dominiiklasni min tegevusepõhjal "jutlustajateks vendadeks". Neil olid kloostrid Tallinas ja Tartus, XVI sajandil ka Narvas. Frantsisklasi hüüti riietuse järgi "hallideks vendadeks", kloostrid rajasid ma Tartus, Viljandis ja Rakveres. Mõlemad ordud panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjamisrännakutega, jõudes nii paljudesse paikadesse. Rännates oli vaja osata kohaliku rahva keelt. Dominiiklastel oli see üks elukorralduse nõuetest. Nii muututi omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. Selline populaarsus ei meeldinud ametlikult aga vaimulikeherarhia liikumistele. XV sajandi algul tekkis Tallinna dominiiklastel koolipidamis õiguste pärast tüli toomkapiitliga, kes arvas seda õigust ainult endalekuuluvaks. Maskeeritud preestrid tungisid ühe piduliku
13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud
tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse koolidesse. Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed meditsiinialased teadmised. Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16. sajandi 20-ndatel aastatel ka Eesti pinnale jõudnud luteri usu üks peamisi nõudeid on emakeelne jumalasõna
reformatsiooni-ideede kuulutamise, 1525 järgnesid keelamistega Hamburg, Lüneburg ja Rostock. Tallinna puhul on allikates selgelt jälgitav rae osavõtt linna kirikuelu ümberkorraldamisest. Evangeelse jumalateenistuskorra kehtestamiseni Tallinnas tollal aga veel ei jõutud. Kõige radikaalsemaid samme võeti evangeelse liikumise ajal Tallinnas ette dominiiklaste konvendi vastu ning nii Tallinnas, Tartus kui Riias saatis raad kerjusvendade konvendid laiali. Dominiiklastel keelati 1524. aastal kõik eestikeelsed jutlused, saksakeelsetes jutlustes ei tohtinud nad aga kuulutada muud kui "puhast jumalasõna". 1520. aastate usuelu ja linnarahva eluolu puudutavaid uuendusi ja raemäärusi on säilinud tolleaegsete ametnike ärakirjadena köites (nn skraaköites), millest suurem osa on pühendatud tsunftiskraade ärakirjadele. Skraaköites on muude linnaelu reguleerivate määruste
Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu.
Oluline askeesi (enesepiitsutamine), palve, vaesuse ja lihtsuse (ühised magamissaalisd) kõrval veel see, et kloostrisse tulek pidi sündima läbi isikliku otsuse, mitte läbi vanemate soovi ja otsuse alusel. Aktiivne misjon ja tsitserlus oli lahutamatu paar. Haridus: nägid kloostri koolides vagaduskooli. Hiljem asutati ka kolleegiume, kus õpetati skolastikat, mille vastu varasemad õpetlased olid olnud. Tsitserlastel polnud ette näidata nii silmapaistvaid õpetajaid kui kerjusordudel (dominiiklastel, frantsisklastel). Majandus: Kloostritd olid rajatud kõrvalistesse maanurkadesse, mis nõudis isemajandamist. Selleks oli õigus kloostritel maavaldusteks (maa, voolavad veekogud jne). Sõltumatuse sälitamiseks arendas ordu kõrgkeskajal progressiivset majandusstrateegiat: esialgu töötasid koorimungad oma kätega, peagi aga jäi nii kehaline kui ka organiseerimistöö ilmikvendade ülesandeks st. siiski oma ordu liikmete ülesandeks