a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sügav ökoloogia deep ecology" a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega 79 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria "sisemise väärtuse teooria intrinsic value theorists)
a rõhutab vastustustundlikku käitumist keskkonna ees, mis peaks säilitama ressursse ja tulevastele põlvedele b rõhutab muuhulgas looduse vaimset ja kultuurilist väärtust inimese jaoks c vaatleb inimest kui terviklikku ökosüsteemi loomulikku osa 78 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sügav ökoloogia – deep ecology” a näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises b väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest, vaid ainult lühiajalisest ekspluateerimisest c seletab keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ajalooliste kultuuritraditsioonisega ja erinevates riikides ajaloo jooksul kujunenud mõttemallidega 79 Keskkonnaprobleemide tekke põhjust seletamiseks eksisteeriv teooria “sisemise väärtuse teooria – intrinsic value theorists)
Küsitlused seksuaalsete rünnakute eest süüdi mõistetud meeste seas näitasid, et vähemalt 1/3 neist oli vägistamise ajal probleeme erektsiooniga või esines neil enneaegset või hilist ejakulatsiooni. Tavasuhetes neil sellist probleemi ei olnud. Vägistajad tarvitavad sageli alkoholi seetõttu võivad seksuaalhäired olla osaliselt tingitud ka alkoholi pärssivast mõjust potentsile. Kes siis on ikkagi vägistaja oma olemuselt? Kas ta on psühhopaat, kes otsib põnevust naise üle domineerimises ja tolle alandamises vägivaldse rünnaku ja alistamise kaudu? Kas ta on tavaline läbilöögivõimetu ja nõrga enesehinnanguga mees, kes tunneb end halvasti pärast pettumusi tööl või armuelus ning elab oma viha välja võõra inimese peal? Või on ta puberteediealine, kes on võlutud hurmavast ja noorest naisest, samas kui viimane pole seksuaalvahekorrast noorukiga sugugi huvitatud? Või on ta mees, kelle agressiivsus on alkoholijoobes pidurdamatu
nähakse naiste ja meeste mõtteviisi erinevusi. „Mehelik“ mõtteviis on suunatud võitlusele, konkurentsile, võimule, jõule. „Naiselik“ mõtteviis on suunatud pehmetele väärtustele (hoolitsus, inimlikkus, koostöö, tundlikkus) [Kuna senini on olnud võimupositsioonidel valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domineerinud ka keskkonnaküsimustes] Sügav ökoloogia näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nadu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria väidab, et inimene peab
Marx ei rääkinud midagi poliitilisest võitlusest, ta kirjutas teatud majanduslikest suhetest, aga poliitilist programmi ei puudutanud. Gramsci - eeldus millest ta seda loogikat välja hakkas ehitama, baasi ja pealise suhe. Keskne mõiste oli hegemoonia. Hegemoonia - sisaldab teatud surve avaldamisvahendeid... Hegemoonia teostub selle kaudu...., kasulikkuses alamkihtide jaoks. Toimub midagi manipuleerimise taolist, valitsemine toetub jõule. Toimib justnimelt ideoloogilises domineerimises. Otsustav ei ole repressiivne aparaat vaid protsessi aluseks on kõik see mida me nimetame kokkuleppeks, konsensus, mis tagaks teatud stabiilsuse ühiskonnas. Tsiviilühiskond - see sfäär kus taoline ideoloogiline võitlus toimib, kultuurinähtuste kaudu. Marxi pealisehituse vaste, Gramsci annab talle suurema tähenduse. Domineeriv sotsiaalne grupp pakub oma huvid välja terve ühiskonna eest pmst. Domineerivad kihid on suutelised alamatega kokkuleppima, ja järele andma. Sellises
Vastavalt nendele kolmele aspektile ühiskonnas, on reguleeritud ka soolise suhtlemise tasandid sugupoole reziim, mis peegeldab sugupoolte vahelisi suhteid kindlas sotsiaalses institutsioonis. Nt perekonnas, kogukonnas jm on igaühel oma kindel sugupoolte reziim Sugupoole hierarhia eksisteerib väga erinevaid femiinsuse ja maskuliinsuse väljendusvorme Ühiskonna tasandil väljendub see üldiselt meeste domineerimises Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe: Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia
Kuna inimkonna senises ajaloos on võimupositsioonidel olnud valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domineerinud ka keskkonnaküsimustes. Ökofeminismi erinevad suunad näevad erinevalt meeste ja naiste mõtteviiside erinevuste põhjusi. Esimene suund seletab erinevusi meeste ja naiste loomupäraste bioloogiliste erinevustega. Teine suund seletab naiste ja meeste erinevusi erineva kasvatusega. Sügav ökoloogia (deep ecology) näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia (social ecology) näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslikku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nagu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühiskonnaellu ja poliitikasse. Sisemise väärtuse teooria (intrinsic value theorists) väidab, et inimene peab nägema
Kuna inimkonna senises ajaloos on võimupositsioonidel olnud valdavalt mehed, on mehelik mõtteviis domi-neerinud ka keskkonnaküsimustes. Ökofeminismi erinevad suunad näevad erinevalt meeste ja naiste mõtteviiside erinevuste põhjusi. Esimene suund seletab erinevusi meeste ja naiste loomupäraste bioloogiliste erinevustega. Teine suund seletab naiste ja meeste erinevusi erineva kasvatusega. Sügav ökoloogia (deep ecology) näeb probleemi inimkeskse maailmavaate domineerimises, mistõttu inimesed ei tunneta end enam looduse osana ja loodusest sõltuvana. Sotsiaalne ökoloogia (social ecology) näeb keskkonnaprobleemide põhjusena majanduslik-ku oligarhiat ja demokraatia nõrkust. Seni on olnud liiga suur mõju üksikutel huvigruppidel, nagu näiteks töösturid. Lahendust nähakse inimeste suuremas osaluses, kaasatuses ühis-konnaellu ja poliitikasse.
kuritarvitamine. 88 Andmed vägistaja isiksuset on eelkõige vajalikud selleks, et mõista vägivaldsete seksuaalkuritegude subjektiivseid allikaid. Kurjategija kannab endas kuritegeliku käitumise isiksuslikke põhjusi ehk teisiti öeldes: tema ongi põhjus, mis loob võimaluse võtta kriminaalvastutusele tema, aga mitte keegi teine. Kes siis ikkagi on vägistaja oma olemuselt? Kas ta on psühhopaat, kes otsib põnevust naise üle domineerimises ja tolle alandamises vägivaldse rünnaku ja alistamise kaudu? Kas ta on tavaline läbilöögivõimetu ja nõrga enesehinnanguga mees, kes tunneb end halvasti pärast pettumusi tööl või armuelus ning elab oma viha välja võõra inimese peal? Või on taa puberteediealine, kes on võlutud hurmavast ja noorest naisest, samas kui viimane pole seksuaalvahekorrast noorukiga sugugi huvitatud? Või on ta mees, kelle agressiivsus on alkoholijoobes pidurdamatu? Tegelikult 87 Auväärt Lembit. (1997)
R. W. Connell: sugupoole korraldus · Vastavalt nendele kolmele aspektile ühiskonnas, on reguleeritud ka soolise suhtlemise tasandid sugupoole reziim, mis peegeldab sugupoolte vahelisi suhteid kindlas sotsiaalses institutsioonis. Nt perekonnas, kogukonnas jm on igaühel oma kindel sugupoolte reziim · Sugupoole hierarhia eksisteerib väga erinevaid femiinsuse ja maskuliinsuse väljendusvorme · Ühiskonna tasandil väljendub see üldiselt meeste domineerimises · Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe: R. W. Connell: sugupoole korraldus · Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia
annaabi.ee 
