Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned.
meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid. TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid. Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine
V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid 20. Milliste kivimitega on esindatud Alam-Devoni-Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks? V: lubjakivi, liivkivi, aleuroliidid,savi 21. Kui paks on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks ja milliste kivimitega ta on esindatud? V: On esindatud liivakivi, savikate aleuroliididega. Põhja- Eestis 20-30 m, Kesk-Eestis 40-60m 22. Millistes kivimites paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjavesi? V: lubjakivi,dolokivi,merglid,domeriidid 23. Miks Siluri põhjavees on mõnikord kõrge fluori sisaldus? 24. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus kiire veevahetuse vööndis? V: 400-600 mg 25. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus aeglase veevahetuse vööndis? V:700-800 mg 26. Miks ei kasutata veevarustuses kristalse aluskorra põhjavett? V: kõrge soolsus, suur mineraalsus Kordamisküsimused teemale 7: 1. Millised probleemid võivad tekkida Pärnu varustamisel põhjaveega?
põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade.
★ Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit ★ Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. ★ Ordoviitsiumi ladestu settekivimid – fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. ★ Siluri ladestu settekivimid – lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. ★ Devoni ladestu settekivimid – liivad, aleuriidid, savid. ★ Kvaternaarsed pinnakatte setted – moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi
põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad. Siluri ladestu settekivimid lubjakivid, dolomiidid, domeriidid. Devoni ladestu settekivimid liivad, aleuriidid, savid. Kvaternaarsed pinnakatte setted moreen, liivad, saviliivad jt. 9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega.
Setendite Silurijärgse kulutuse tõttu ei ole lademete paksus avamustel täielik. Ometigi küünib siluri aineline koostis kõneleb humiidsest kliimast, püriidi-, fosforiidi- ja glaukoniidisisaldus aga karbonaatkivimite kogupaksus meie alal kohati isegi üle 400 m (Ohesaares 436 m). normaalmerelisest soolsusest. Viimast kinnitavad ka mereliste organismide jäänused Kivimiliselt on lubjakivide kõrval ulatusliku levikuga dolomiidid ja domeriidid. savikihtides. Üks suuremaid dolomiidistunud kivimikehi asub Paidest ida pool Raikküla ja Adavere Kambriumi ladestu kihistutest paljanduvad Põhja-Eesti paekaldas, jõeorgudes või lademe avamusel, teine hõlmab Jaagarahu, Rootsiküla ja Paadla lademe karbonaatkivimeid
kihti ja6 pae vahekihti · Kihi paksus 2,7 2,9 m maardla põhja-ja idaosas, väheneb lõuna ja lääne suunas · Suur väävlisisaldus ja tuhasus (probleemiks) Põlevkihind joonis! Siluri ladestu · Kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus · Siluri karbonaatkivimite kogupaksus on Eesti alal küllaltki suur · Lubjakivid · Dolomiidid ja domeriidid ulatusliku levikuga · Alam- ja Ülem-Siluri avamusala KAART! · Siluri pangad Saaremaal, Muhus ja Lääne-Eestis · Näha enim Saaremaal Panga pank Suuviku pank Salevere Salumägi Matsalus Üugu pank · Lubjakivimaardlad Orgita Kalana Kaarma dolomiit populaarseim · Karstivormid ja allikad KAART Devoni ladestu · Terrigeenne settimine
konnas ei taha käivituda. Kristalne aluskord asub Peipsi nõos valdavalt 200–300 m sügavusel. Nõol on tektooniliste rikkevöönditega piiritletud plokiline ehitus. Aluskorraga seonduvad tektoonilised liikumised on jätkunud tänapäevani. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimid paljanduvad piiratult vaid nõo põhjaosas Valdava osa nõost moodustavad kuni 350 m paksused Kesk-Devoni liivakivid, aleuroliidid ja savid ning Ülem-Devoni dolokivid ja domeriidid, mis kõik on erineva kõvadusega ja seetõttu kujundanud erineva pinnamoe. Peipsi ümbruses on rida sügavaid, nüüdispinnamoes vaid vaevu nähtavaid orge. Enamik uurijaid arvab, et Peipsi nõgu hakkas kujunema juba enne Kvaternaari ajastut, kuid tema praegune ilme pärineb siiski jääajast, mis kandsid nõost minema mitmekümne meetri paksuse settekivimite kihi ja voolisid välja liuakujulise jääkündenõo. KEERUKAS KUJUNEMISLUGU
annaabi.ee 
