Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus Enesedistsipliin, mis see tähendab ? See on inimese iseseisev distsiplineerimine . Enesedistsipliini me leaime nii meie huvides kui ka suurel määral ka teiste huvides . Seega tekib küsimus motiivides : mis on see oluline omadus , mis paneb meid ennast distiplineerima ? Üks ainuke aspekt , mis paneb inimesi distsiplineerima on tervis . Kuna tervis on selgelt meie enda heaoluga seotud , siis oma tervise eest hoolt kandmine võib tõesti olla enesedistsipliin meie enese pärast . Samas , inimene tarvitades mürke ( suits, alkohol) ei kontrolli ennast selles küsimuses . Seetõttu tekib kahte arvamust : esimeseks on see , et on inimesi , kes suudavad ennast distsiplineerida ja oskavad endale vajadusel vastu vaielda ja teised annavad end motiveerida kellelegi või üldse iseendale .
ka Lillianiga. Tippspordil ei ole enam meelelahutuslikku rolli. Autoralli on kui elu lihtsustatud mudel, sünnime ja liigume järjepidevalt millegi poole, kuniks meid siin ilmas enam ei ole. Suur võiduhimu võib saada ühel hetkel saatuslikuks. Sport kui riigi kultuuri lahutamatu osa on rahva füüsilise ja vaimse kasvatuse süsteem, mis tugevdab inimese elujõudu ja tervist. Tippsportlasel on võit eesmärgiks, mis sunnib tal end rangelt distsiplineerima oma ideaali saavutamiseks. Atleedist tõuseb sangar ning ta on kui oma kodumaa visiitkaart. Paraku ei ole sport alati aus, tihti kuuleb meediast keelatud võtete kohta. Nii aga on võidu nimel tehtud vead määrinud sportlase au, hoolimata sellest, et oli andnud kõik, et tippu jõuda.
esivanemate valedest arusaamadest distsiplineerimisel. Nende tavapärased võtted nii kodus kui koolis ei ole vilja kandnud. Võib järeldada, et senised lastekasvatusmeetodid on olnud pigem sellise soovimatu käitumise põhjus kui sellevastane ravim (Gordon 2003). 2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE Väga oluline on vahet teha distsipliinil kui nimisõna ja distsiplineerima kui tegusõna tähenduses. Distsipliini all mõeldakse enamasti reeglitele ja eeskirjadele vastavat käitumist ja korda. Samuti tähendab see käitumist, mis saavutatakse harjutamisega, näiteks ,,distsipliin klassis" või ,,hea korvpallimeeskonna distsipliin". Nimisõna tähenduses tekitab antud mõiste harva poleemikat, kuna mõeldes distsipliinist, tuleb silme ette kord ja korrastatus, koostöö, protseduuride tundmine ja järgimine ning hoolimine teiste inimeste õigustest (Gordon 2003).
lapsed viibivad nende jaoks turvaliseks ja arusaadavaks. Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000) Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab
sotsialiseerumine oma ihade alla surumine ja aru saamine et maailm ei ole õiglane. Liiane repressioon tähendab nö ellujäämise printsiipi, sa suudad oma ihasid suunata. Põhiline vahe freudi ja marcuse vahel on oluline. Marcuse oli see figuur kes määratles meile tuttaval kujul sellise mõiste nagu tarbimisühiskond. Reaalselt inimese vajadusi rahuldada ei saa, aga tarbimisühiskonnas leidub toode mis leevendab vajadusi. Tarbimisühiskond õpetab meid distsiplineerima oma vajadusi. Meie ihadele saab vastata kaupadega. Kontrakultuuri kaudu defineeritakse noori inimesi. Seksuaalrevolitsioon- on seksuaalsuse kui enegria vabastamine maailma. Sa lubad oma ihad vabaks, vabastav energia. Seksuaalsus kui vabastav, see ei kuulu produktsiooni tsüklisse sisse, vabastan ise ennast. Ja sellega koos lõppeb ära selle lisa repressiooni poliitika. Tema teos „ühemõõtmeline inimene“. SUUR KEELDUMINE- ta nägi et
" Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes. Ta ei suutnud käia jumalateenistustel, väites, et viirukisuits ja orelimäng teevad ta haigeks. Ka ei käinud ta pühapäevakoolis, vaid istus selle asemel puuotsas, oodates, kuni teised lapsed sealt väljusid, et neid siis kividega loopida. 1.2 Benito Mussolini ja haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli, sest vanemad arvasid, et sealne range kord on võimeline teda distsiplineerima, sest ise nad seda teha ei suutnud. Oma vastumeelsust usu ning kooli karmi korra vastu hakkas Mussolini peagi välja näitama. Näiteks lõi ta üht õpetajat ja virutas talle tindipotiga ning ühe kakluse ajal 1 Hibbert, 1997, lk 15 4 torkas ta teist õpilast sulenoaga. Koolijuhataja otsustas ta koolist välja heita, kuid meelt muutes lasi Mussolinil siiski kooliaasta lõpetada.
kiire tagasiside võimaldamine ja valmistootele rõhumine ning õpilastelt aktiivset mõtlemist, diskuteerimist ja analüüsi eeldava õppematerjali pakkumine ning divergentsete küsimuste esitamine. 11 · Distsipliin õppetöö korraldamisel Erinevad arusaamad distsipliini olemusest, normaalse distsipliini mõiste. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Distsipliin klassis on nii õppimise tingimus kui tulemus. Normaalne distsipliin ja selle kujundamine on õppimiseks soodsa, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadva õpikeskonna loomine. Selle iseloom konkreetses klassis oleneb nii õpilaste valmisolekust distsilineeritud käitumiseks kui õpetaja suutlikkusest end klassis maksma panna. Distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis/tunnis
kirja tema portreed ja patud. Neid sai hiljem võrrelda. Teine grupp teadlasi hakkas vaatlema inimese psüühikat. Freud, Jung, Tarde, Pareto. Kuulsaimaks Freud, kelle õpilane oli Jung. Inimene peab pidevalt võitlema metsikute tungidega. Tõi sisse termini süütundega kurjategijad. inimesed kes soovivad saada tabatub ja vanglakaristus võiks lahendada probleemi. Saab aru sellest, et tegu on normivastane, aga tunneb, et ei ole võimeline ennast distsiplineerima. Ka Jung on seda meelt, et alateadvuses on olemas selline lüli e arhetüüp, mida ta nimetas "varjuks". See võib olla tõukejõuks kuritegevusele. Kokkuvõte- Hälbekäitumise tuumvõib peituda kehas või ajus. Vanimad teadaolevad hälbekäitumise teoreetilised arutlused kuuluvad Aristotelesele ja Platonile, kes olid veendunud, et inimese välimus on see, mis lubab meil teha järeldusi tema iseloomu ja isiksuse omaduste kohta. Näiteks Aristoteles (384-322 e.m
Kui 30ndatel, eriti 30ndate keskel Suure Terrori raames oli suur osa partei liikmeskonnast uunenud, siis sõja järel ühtset suuremat puhastust ette ei võetud, aga iga-aastaselt, igakuiselt partei ridade puhastamine toimis. Seetõttu oli tegemist permanentse protsessiga. 1945-53 jooksul u 1 miljon partei liiget visati parteist välja. Nii üritati partei saastatust vähendada, teiselt pidev väljaviskamine pidi parteiliikmeid distsiplineerima. Oluline on ka see, et vahetult sõja järel kehtestati uued vastuvõtureeglid parteisse. Karmistati parteisse vastu võtmist ja püüti sõjaaegsest praktikast lahti saada, kus kontrollimatult partei liikmeskond kasvas. Ka see meede oli edukas ja toimiv. Vastuvõtureeglite karmistusele tuleb juurde ka nõuete tõstmine parteilastele- hakati nõudma paremat haridust, seati sisse teistsugune partei haridusvõrk jne. Ka sel teel reguleeriti partei liikmeskonda
Kordarikkuva käitumise ise- käitumise juhtimist heade ja toimivate suhete loomiseks oma õpilastega. loom, määr ja mõju ei ole selles tähenduses lihtsalt õpilase korrarikkumise tulem; käitumine on Seda teksti kirjutades olen püüdnud igal hetkel küsida mitte ainult seda, miks ma peaksin ka konkreetses kontekstis õpitud. juhtima ja distsiplineerima antud viisil (väärtuste küsimus), vaid ka mida ja kuidas ma peaksin õpilaste puhul juhtima, suunama, võimaldama, ohjama, korrigeerima ja toetama. „Liigvalvas“ juhtimine Corey’t on mõned tema õpetajad kirjeldanud kui „logelema kippujat“ ja „päris tülikat tegelast!“.
annaabi.ee 
