Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? v: Saari tekstis väga hästi vastused. Seminar objektiivsuse mõistest Arvutis olemas, osa kaustik 1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri,
Seda näitab ka distsiplineeriva kliima regressioonikordaja (B=-3,80), mis omab käesolevas analüüsis kõige tugevamat toimet võrreldes õpetaja toetusega (B=1,41). Õpetaja toetus ja kodused õppimist toetavad vahendid ei avalda testi keele õppimisele kuluvale ajale aga statistiliselt olulist mõju. Regressioonaalüüsi tabelist saadud kordajet abil on võimalik kirjutada välja regressioonivõrrand: Testi keele õppimiseks kuluv aeg=199,9 + (-3,8) x distsiplinaarne kliima + (-0,4) x kodused õppimist toetavad vahendid + 1,8 x õpetaja abi Kollineaarsusanalüüsi läbiviimisel näitasid tolerantsikordajad ja varieeruvusindeks, et argumenttunnuste vahel ei esine multikollineaarsust.
Sissejuhatus sotsioloogiasse 26.09 Juhtimine ja autoriteet, võim Organisatsiooniteooriad juhtimisteooriad I koolkond (u 100a tagasi) isiksuseteooriad (millised isiksuse omadused peaksid olema juhil, et olla efektiivsemad oma töös) bürokraatia, tööstuse tekkimine, organisatsioonide vormide arenemine. --> karisma, enese kehtestamine, domineerimine, loominguline mõtlemine, enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): ee...
(Principe) (1513, ilmus 1532) sisaldab võimu detsentraliseeritud ja strateegilist käsitust. Võim vahend, soovitud tulemus (soovid ei täitu alati). Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi. Michel Foucaulti järgi on tegelikkus meile antud ainult diskursuste kaudu. Võim on diskursuse efekt. Foucaulti käsituses ei ole võim repressiivne ega negatiivne. Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru)
objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2. distsiplinaarne tähendus – üksmeel konsensus teaduskogukonnas Erinevate teadusalade vajadused on erinevad. Nt kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid. Vaba kõrvalekalletest, soovmõtlemistest. Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest
soovitustes, treeningutes, arengukursustel, näitustel, raadios, parlamentaarsetel sümpoosiumitel jne. Kokkuvõtvad märkused Käesolevas peatükis on kokku võetud, kuidas poliitlingvistika integreerib analüütilise diskursuse, retoorilised ja poliitilis-teaduslikud kontseptsioonid, et analüüsida distsipliinidevahelisi teemasid näiteks nagu populistlik retoorika. See lähenemine võimaldab adekvaatsemat analüütilist tööd kui mono-distsiplinaarne lähenemine poliitteadustes ja lingvistikas.Praktlise uurimistöö järk-järguline esitlus ei osutanud sellele, et eksisteerib ainult üks optimaalne retsept, kuidas teha poliitlingvistilist analüüsi poliitilisele retoorikale. Ei ole olemas analüütiliste vahendite kogumit, mida saaks rakendada kõikide uuritavate küsimuste kohta poliitilises retoorikas. Kvalitatiivse diskursuse analüüsi peaaegu kõigi juhtude korral poliitlingvistilised analüüsi kategooriad
järgi (absoluutselt, suhteliselt määratletud), dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi (imperatiivsed, dispositiivsed). 10.Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas neid liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi (kriminaalõiguslik, haldusõiguslik, distsiplinaarne ja tsiviilõiguslik sanktsioon), määratletuse astme järgi (absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata), struktuuri järgi (liht-, liit- ja alternatiivne sanktsioon). 11.Kuidas sõnastatakse õigusnormid õiguaktides? Õigusnormid sõnastatakse õigusaktides lähtuvalt eesmärgist, et vajalikuks peetav käitumismudel tuleb selle adressaatidele, isikutele kellele see käitumismudel on ette nähtud, adekvaatselt edastada. 12.Milles seisneb õigusnormi viitav esitamine
staatustesse, suhetesse mingi olulise rotsiaalse vajaduse rahuldamiseks. Näiteks on perekond ja abielu on sotsiaalne institutsioon. Majanduses on peamised institutsioonid turg ja ettevõte. Ronald Coase on tegelenud firmateooriaga, mis selgitab majanduslike institutsioonide toimimist. Kuidas institutsioonid tekivad? institutsiooni teke on seotud inimese loomuliku vajadusega asju korraldada ja korrastada. Tekivad kui me omistame tähendust, sellega kaasneb staatus või roll. Mida tähendab distsiplinaarne ühiskond ning kes on selle mõiste autor? M. Foucault. Inimeha kontroll, järelvalve ja karistus. Haarab eluvaldkondi mida kontrollitakse. Mida tähendab totaalne institutsioon ning kes on selle idee autor? Totaalset institutsiooni võib defineerida kui suure hulga samas kohas olevate inimeste elu- ja töökohta, kus nad märkimisväärse aja jooksul laiemast ühiskonnast ära lõigatud on ning üheskoos formaalselt organiseeritud elu elavad. Erving Goffman. Peaksime rohkem uurima kuidas tot
Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - . Vastandid jõuavad dialektilisele tasandile ehk samale tasandile
Pole suhtlusakti, kus mõni keele funkstioon puuduks. Näiteks on viisakusnormid äärmiselt olulised (ja seejuures kultuuriti erinevad) ka akadeemiliste tekstide puhul. Viisakusnormide rikkumine üks olulisemaid kultuuridevahelise vääritimõistmise aluseid. Enninger puudulik suhtleja puudulik inimene puudulik kultuur. Kultuuri puudulikkust iseloomustatakse valdavalt sõnaga "jäme, ebaviisakas, ülbe" ("rude"). Distsiplinaarne asend: Viisakusteooriad pragmaatika/lingvistika haru (pärit filosoofiast). Võlgnevad enim kultuurantropoloogiale ja sotsioloogiale. Tähtsamad autorid: - Robin Lakoff (1973) - Penelope Brown, Stephen - Levinson (1978/87) - Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida
Ebaühtlase arengu mehhanismid ja mudelid; 3) poliitiline suveräänsus versus supernatsionaalsed institutsioonid Kolm poliitilis-majanduslikku tsooni: EL, Põhja-Ameerika ning Ida-Aasia. Imeprialistlik – EL-l on ka oma tsenter (Brüssel ja Saksamaa) ja seda siis ümbritseb perifeeria. ELil on konkurents teiste tsoonidega ning poliitiline ümbrstruktureerimine toimub, regionaalsuse kasv areneb ning tekivad ka horisontaalsed võrgustikud. EL on justkui distsiplinaarne, konkureeriv strateegia. Imperialism – 1) ebavõrdne vahetust; 2) koloniaalsus läbi ametilähetuse ning 3) administratiivne eksport. Koloniaalsus Euroopa Liidus: 1) Varasemate sotsialistlike majanduste kontroll 2) Hierarhiline kultuuriline eraldumine 3) Euroopa Liidu normistiku ülevõtmine uutes liikmesriikides Majanduskasvu saavutamine kui 1) kohandatakse tootmist vastavalt keskuse majanduslikule tegevusele. 2) kasutatakse rohkem tööjõule suunatud tehnoloogiat;
Raamatukogundus Käsitletakse raamatukogunduse kui raamatukogude tegevus- ja ainevaldkonna kujunemist ja peamisi seaduspärasusi. Peter Ingwersen Taani. Kasutab infoteadust põhimõistena ning käsitleb raamatukogundust kui spetsiifilist teadus- ja arendustegevuse valdkonda infoteaduses. Raamatukoguteadus seostatuna infoprotsessidega raamatukogus. Infoteadus sotsiaalteadusena (1991a): 1) interdistsiplinaarne tasand: kommunikatsioon, süsteemiteadused, kognitiivsed teadused 2) distsiplinaarne tasand: psühholoogia, lingvistika, infoteadus, sotsioloogia, arvutiteadus 3) rakendustasand: raamatukogundus, dokumentalistika, raamatuteadus (lähtub infoteadusest). Infoteaduse iseloomulikud tunnused on järgmised: 1) Infoteadus on interdistsiplinaarne teadus. Seosed teiste teadusvaldkondadega on pidevas muutumises ja interdistsiplinaarne evolutsioon ei ole sugugi lõppenud. 2) Infoteadus on lahutamatult seotud ITga. Tehnoloogiline imperatiiv on vastupandamatu
annaabi.ee 
