võrreldava personalijuhtimise vahendiga, vaid see asub kahe õigusvaldkonna piirimail ning analoogia korras tuleks silmas pidada nii karistus- kui ka haldusõiguse põhimõtteid. Regulatsiooni erinevuse korral tuleks igal konkreetsel juhul kaaluda, kas on põhjust eelistada pigem menetluse efektiivsust tagavaid või menetlusaluse isiku õigusi kaitsvaid norme. Praeguseks on täiendatud ja täpsustatud distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise ning distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale kaebamise regulatsiooni kohtute seaduses. Võimalik, et mõned kohtunike distsiplinaarmenetlusega seotud küsimused on paariaastase praktikaga juba ka paika loksu- nud, sest 2003.2004. aasta tegevuse ülevaates õiguskantsler kohtunike distsiplinaarmenetlust enam ei maini.*23 Samas võib see lihtsalt märkida antud valdkonna jäämist päevakajalisemate probleemide varju. Edasi vaatlen lähemalt järgmisi distsiplinaarmenetluse põhiküsimusi.
ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.
ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama teo eest määratud kriminaalkaristus või karistus väärteo eest ei välista distsiplinaarkaristuse määramist. Distsiplinaarkaristust määrates tuleb arvestada distsiplinaarsüüteo laadi, raskust ja tagajärgi ning kohtuniku isikuomadusi ja muid süüteo asjaolusid. Kohtunikule määratud distsiplinaarkaristus kantakse tema teenistuslehele. Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega.
· Kohtunike täiskogu kuuluvad kõik EV kohtunikud, juhib Riigikohtu esimees. Kord aastas toimuvale korralisele koosolekule võib lisanduda erakorraline koosolek justiitsministri või Riigikohtu esimehe kokku kutsumisel. Kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust, arutab õigusemõistmise probleeme ja muid kohtutega seotud küsimusi, valib kohute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed, distsiplinaarkolleegiumi, kohtuniku eksamikomisjoni, koolitusnõukogu kohtunikest liikmed, advokatuuri kutsesobivuskomisjoni, kinnitab kohtunike eetikakoodeksi. · Kohtute haldamise nõukoda moodustatakse kohtunike, Riigikogu, advokatuuri, prokuratuuri esindajatest või õiguskantsleri ja tema esindajatest ning seda juhib Riigikohtu esimees. Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike,
protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud: vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda.
ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid teeb ettepaneku Vabariigi Presidendile kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks lahendab kohtuniku eksamikomisjoni ja distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale esitatud kaebusi otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigkohtu esimehe suhtes täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees Maa- ja halduskohut ning ringkonnakohut juhib kohtu esimees, kes on üks selle kohtu kohtunikest ning kelle nimetab justiitsminister. Esimese astme kohtutes nimetatakse esimees ametisse viieks aastaks ning teise astme kohtutes seitsmeks aastaks
Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask.
teise kohtusse; kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. Kohtuniku kohustused: Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil.
esimehe ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Kohtuniku ametist tagandamine Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega (PS § 147 lg 2). Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks vastava otsuse jõustumise päevast (Kohtute seaduse § 101). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus Igas kohtus on kohtunike üldkogu, kuhu kuuluvad kõik selle kohtu kohtunikud. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb kohtunike enamus. Kohtunike üldkogu kinnitab kohtunike tööjaotusplaani, annab arvamuse justiitsministrile kohtu esimehe ametisse nimetamise ja vabastamise kohta jne.
kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse; 7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega 8) Kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine KS § 101 - kriminaalasjas on jõustunud süüdmõistev kohtuotsus; - Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus Karistused noomitus, rahatrahv kuni 1 kuu palk, palga vähendamine, ametist vabastamine. Menetluse algatajad: Riigikohtu esimees ja õiguskantsler - kõik kohtunikud, ringkonnakohtu esimees I astme kohtunike suhtes, kohtu esimees oma kohtu kohtunike suhtes. Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarkolleegium RK juures, 5+5+5 kohtunikku, koosseis 3+1+1
annaabi.ee 
