üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted;
kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. Stressi füüsilisteks sümptomiteks on pupillide laienemine, lihaste verevarustuse paranemine, hingamissageduse suurenemine, südame töö kiirenemine, higierituse ja adrenaliini tootmise rohkenemine. Stressi emotsionaalsete sümptomite hulka võivad
seda tarbiksid. Lisaks tunnevad ülesöömishoo ajal liigsöömishäirega inimesed, et ei suuda söömise vältel oma söömiskäitumist kontrollida, süüakse liiga kiiresti ning isegi juhtudel, kus kõht ei ole tühi. Liigsöömishäirega inimesed võivad tunda süütunnet, piinlikust või vastikust ning lisaks võivad nad süüa üksinda, et oma käitumist varjata. Liigsöömishäirega inimeste ülesöömishood on seotud tugeva distressiga ning liigsöömishäire puhul korduvad söömishood vähemalt korra nädalas kolme kuu jooksul." [2] 3. Tagajärjed Pannakse kirja tõsisemad meditsiinilised häired, mis võivad kaasneda antud söömishäire esinemisega. Selgitatakse, mis võib juhtuda, kui ei otsita haigusele ravi. Kompulsiivse toitumishäire ravimata jätmine võib viia tõsiste haigusteni. Näiteks tavaliselt põhjustab see kehakaalu tõusu ja rasvumist. Lisaks võib
puhkamiseks, uue keskkonnaga kohanemiseks. Sellisel juhul need sümptomid kaovad ning liha kvaliteedile mõju ei avalda. Tapaloomade stress toob endaga kaasa ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks liha kvaliteedi languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3
See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. (Kaps) 5 2 KOOLISTRESS Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne
See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: - esiteks - tasuks õppida distressi vältima; - teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted;
paarisuhtes. Valik põhjuslik atributsioon. Läbirääkimised: *probleemilahendus *kommunikatsioon *infovahetus *lahenduse otsimine Konflikti lõpu toimumise viisid: 1. Suhete parenemine- sobilikud muutused seoses suhetega 2.Kokkulepe- partnerite vajadused rahuldatud üheaegselt 3. Kompromiss 4. Domineerimine- üks saab oma tahtmise, teine annab alla 5. Eraldumine- lahendamata jätmine Negatiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud distressiga ja rahulolematusega suhetes.(Sund, manipulatsioon,vältimine) SEE SLAID ÕISIS! Positiivsed konflikti lahendamise strateegiad on seotud õnne ja rahuoluga suhetes (põhjendamine, kehtestamine, partneri toetamine). Valikud on igal astmel, v.a. eeltingimustes. Konflikt algab partneri sildistamisest. Kirjeldav silt (tõepõhine, tähendusrikas hääletoon ja zestid juurde) teisele haiget tegev silt ähvardav silt. 1.Objektiivne kirjeldus 2.Metafoorid- nt tallaalune, kelgunöör? 3. Saadetakse
Raviks: hematoomi evakuatsioon, rõhkside. • Põletikud • Kasvajad – hea ja pahaloomulised nahakasvajad Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon. Ema raseduse kulg: Teratogeenid Ema ravimid Infektsioonid Tsütomegaloviirus Toksoplasmoos Punetised Tüsistunud perinataalne periood: Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) Loote hüpoksia Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) Sünnitrauma Madal Apgari hinne (0–4 palli) Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: Meningiit Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid Plaatina derivaadid Kokkupuude kahjulike teguritega Müra Traumad Prenataalsed, geneetilised
iseseisev anomaalia kuid võib kaasuda Pendered sündroomile. Progresseeruv sensorineuraalne KL. Ravi: kohleaarimplantatsioon. 25% sündroomsed (üle 400 erineva sündroomi) Ema raseduse kulg: • Teratogeenid • Ema ravimid • Infektsioonid • Tsütomegaloviirus • Toksoplasmoos • Punetised Tüsistunud perinataalne periood: • Sügav enneaegsus (sünnikaal alla 1500 g) • Loote hüpoksia • Pikaleveninud sünnitus loote väljendunud distressiga (hapnikupuudusega) • Sünnitrauma • Madal Apgari hinne (0–4 palli) • Neonataalne ikterus (hüperbilirubineemia tõttu tehtud verevahetus) • Neonataalsed infektsioonid Läbipõetud infektsioonhaigused: • Meningiit • Ototoksilised ravimid Aminoglükosiidid • Plaatina derivaadid • Kokkupuude kahjulike teguritega Müra Traumad Prenataalsed, geneetilised 6. Suu ja neelu haigused
annaabi.ee 
