Korda kontrolltööks - antiikkirjandus 1 . Mõistete selgitamine: · Komöödia lõbusasisuline näidend, milles pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid. · Tragöödia kurva ja traagilise sisuga näitemäng, kus peategelane hukkub õilsatel eesmärkidel. · Eleegia kurb nutulaul innustav laul / luuletus sõjas olijatele v sõjasangaritele . · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus eleegilises distihhonis . Satiirilise iseloomuga . · Ditüramb kiidulaulud Dyionysose auks . · Eepos pikk värsivormis teos, mis räägib maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest . · Müüt rahva poolt välja mõeldud lugu, mis selgitab maailma ja inimese teket, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad . · Mütoloogia müütide kogum . · deus ex machina abi väljastpoolt
Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta). Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule
("Kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica") ja antiikmütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta)
VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüür...
Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega. Üritusel oli rohkelt rituaale (kätepesu, veini ohverdamine, jumalate ülistamine lauluga jm). Seal esitati luulet/laule. 32. Mis on paiaan ja ditüramb?
vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik" jt.; eesti keeles 1866, 3. trükk 1986). Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid.
10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. ................................................................. Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi; piigile toetades end ma seda veini ka joon. Archilochos, eleegilises distihhonis e I heksa, II penta 11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Soololüürikud! Alkaios: Lesbose saarelt, luules sageli kodusõja-motiivid, loomingus veel poliitilised laulud, sümpoosioni- e joomispeotemaatika, veini ülistamine, hümnid jumalate auks ning lembeluule. Kasutas enda loodud stroofi ,,Alkaiose stroof". Joomalaud ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paik
keskel värsisisene paus] Sonett 14 värssi silbilises süsteemis: 11 silpi värsis (ja 154 tekstis) silbilisrõhulises süsteemis: viisikjamb · itaalia ehk Petrarca sonett · stroofid 4+4+3+3 · katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · inglise ehk Shakespeare'i sonett · stroofid 4+4+4+2 · riim muutub teksti jooksul ning riimiskeemid vabamad, distihhonis paarisriim · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · jt 5. SLAIDSHOW Proosa ja eepika - eepika on narratiivne: jutustatakse lugu, loo algüksuseks on sündmus - proosa soosib narratiivsust - proosa soosib külgnevus- ja/või järgnevussuhteid - proosa soosib mittepidevust kes näeb? - kes jutustab? -vaatepunkt -fokuseerimine Gérard Genette
Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter, nt epigramm: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me! (Simonides, tlk J. Semper) NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis Eleegia autorid: Solon Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia Mimnermos 7. saj II pool eKr Säilinud 24 fragmenti Eleegiad ka ajaloolistel teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud armastuslaulikuna Teemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus Theognis ja Theognidea 6. saj eKr
eesti rahvaluule vastu ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist ning tegi mõningaid ettepanekuid vana kirjaviisi täpsustamiseks. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset, antiiksetes värsimõõtudes luuletust (Asklepiadese stroofis ood "Suur on Jummal so ram", ilmunud 1852, eleegilises distihhonis epigrammid "Järva-ma vanna-mehhe õppetussed", ilmunud 1840, ja dialoogiline luuletus "Piibo jut", ilmunud 1846). ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes (talurahva rasket elu kujutav "Tühhi jut, tühhi lorri, tühhi assi, tühhi kõik", 1842, populaarne "Kalendritegija kimbus", 1846 jt.) avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid (kirjutised rõugete ja sarlakite kohta).
loogika koor luud-liikmed tara füüsika munavalge hing pinnas eetika munarebu liha viljad Loogika hoiab tervikut koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada. 2 al. IV saj.-st on mitmekesise sisuga lühiluuletus; sisutihe, tavaliselt eleegilises distihhonis. Hellenismiajal oli 2 suunda: peloponnesose epigramm, milles loomulik ja lihtne sisu kontrasteerus keeruka keelega, ja aleksandria epigramm, milles loomulik sisu oli ühendatud realistliku esituslaadiga (Kallimachos). III-II saj. paroodiline epigramm (looma epitaaf). Mida edasi, seda satiirilisemaks läks. 3 lühike luuletus, algselt Theokritose bukoolilised (maateemalised) luuletused. 4 sisaldas uue, ebatavalise otsinguid; aineks vähetuntud müüdid, muinasjutud ja armastus; vorm taotleb
annaabi.ee 
