Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud. Vees
tilgad NH4SCN lahust. Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone b) lisati mõned tilgad konts. NaOH lahust, soojendati Eraldus ammoniaagi lõhna, see tõestas NH4+ ioonide olemasolu lahuses c) lisati 0,5-1 ml BaCl2 lahust Tekkis valge sade 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust. a) lisati mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahuse värvus ei muutunud, s.t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone. b) lisati Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 sade Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused 2.1 Nelja katseklaasi valati ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) lisati 6-8 tilka 0,5M NH3H2O vesilahust lisati 15 tilka 6M NH3H2O vesilahust b) lisati 4-6 tilka 0,2M NaOH lahust 1 c) lisati 4-6 tilka 0,5M NH4Cl lahust d) katseklaasi pandi Zn graanul
c) Lisasin 0,5-1 ml BaCl2 lahust. Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO4 sade. 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Kahte katseklaasi valati ~2 ml K3[Fe(CN)6] lahust. a) Lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahuse värvus ei muutunud, s.t *FeSCN+2+ iooni ei tekkinud. K3[Fe(CN)6] ei anna dissotsieerumisel Fe3+ ioone. b) Lisasin Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. Lahus muutus häguseks, värvuselt helekollane. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Amiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2.1 Valasin nelja katseklaasi ~3 ml 0,25 M CuSO4 lahust. a) Lisati 6-8 tilka 0,5M NH3·H2O vesilahust
b) kui tegemist on puhta vee ja normaalrõhuga Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi Kirjutage Van’t Hoffi võrrand Yp = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Põua korral on abiks kuna kui juhtsooned enam vett ei juhi, siis transpiratsioon ei saa nii aktiivselt toimuda. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes 0,1Mpa. Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo- ja eksodermi tasandil aktiivselt sümplasti. Sümplasti plasmodesme mööda võivad ioonid liikuda
9. KLOOR Kloorilõhna ja silmade ärritust ujulas põhjustab seotud kloor. Aktiivne kloor = aktiivne vabakloor + aktiivne seotud kloor. Vaba kloor : seotud kloor =2:1 . Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. [3] Kloori lisamisel vette toimub selle hüdrolüüs, mille tulemusel tekib hüpokloorishape Cl2 + H2O _ HClO + HCl kusjuures pH>4 korral Cl hüdrolüüsub praktiliselt täielikult. HClO dissotsieerumisel moodustub hüpokloriitioon HClO _ H+ + ClOHClO dissotsiatsiooniaste sõltub pH-st, pH_4 korral dissotseerumist ei toimu, pH_11 puhul dissotsieerub praktiliseelt kogu HClO. Teistel andmetel (Karu, 1988) toimub neutraalses ja leeliselises keskkonnas HClO dissotseerumine vastavalt võrrandile HClO _ HCl + O, kus tekkiv atomaarne hapnik on tugevate oksüdeerivate omadustega. Kui vees on ammoniaaki või ammooniumi sooli, reageerib HClO nendega, moodustades mono- ja dikloroamiine
(dissotsieeruvad) vastasmärgiliselt laetud ioonideks. Tabelist 1.4. on näha, et plasma olulisim katioon ja anioon on vastavalt Na+ ja Cl-. Need osakesed tekivad naatriumkloriidi lahustumise tulemusena vesikeskkonnas, mida plasma endast kujutab. Lisaks sooladele on tüüpilised elektrolüüdid veel alused ja happed. Kuna vesilahustes viibivad ioonid pidevalt korrapäratus liikumises, on täiesti võimalik, et elektrolüüdi dissotsieerumisel tekkinud erinimeliselt laetud osakesed satuvad niivõrd lähestikku, et nad ühinevad ja moodustavad taas lahustunud aine molekuli. Viimast nähtust tähistatakse terminiga molarisatsioon. Dissotsiatsiooni ja molarisatsiooni tulemusena tekib elektrolüüdi lahuses teatud vahekord ioonide ja dissotsieerumata molekulide vahel. Seda vahekorda iseloomustab dissotsiatsiooniaste, mis väljendab suhet ioonideks lagunenud molekulide ja lahustunud aine molekulide üldarvu vahel: V
KNO3 HNO3 Ca3(PO4)2 2H3PO4 Fe2(SO4)3 3H2SO4 Kolme esimese perioodi elementide elektronegatiivsuste väärtused H 2,1 Li Be B C N O F 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 Na Mg Al Si P S Cl 0,9 1,2 1,5 1,8 2,1 2,5 3,0 Näide 1. Arvutada elementide oksüdatsiooniastmed pliidikromaadis PbCr2O7. Pliidikromaat on dikroomhappe H2Cr2O7 sool. Mõlema ühendi täielikul dissotsieerumisel tekib kahe negatiivse laenguga dikromaatioon Cr2O72- . Pb laeng on tundmatu (x). Molekul tervikuna on ilma laenguta, mis tähendab, et kõikide laengute summa võrdub nulliga. PbCr2O7 x 2- x + 2- = 0 x=2 Seega Pb oksüdatsiooniaste on II ja järgnevalt saab leida kroomi oksüdatsiooniastme a) Cr2O72- laengu järgi -II VI -II Cr2O72- x = 6, seega Cr2O72- 2x -14 = 2-
metallidel. •On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). •On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). 21.Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. •Koige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 ∙H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. •Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone. Osa happeid (puhta
lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed *Vees on kolloidosakesed enamasti laetud *Kolloidosakeste laengu teke *Polaarses keskkonnas (näiteks vees) on kolloidosakesed enamasti laetud. Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna
lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala) *temperatuur (adsorbeerunud aine hulk temperatuuri tõustes väheneb) Laetud osakesed *Vees on kolloidosakesed enamasti laetud *Kolloidosakeste laengu teke *Polaarses keskkonnas (näiteks vees) on kolloidosakesed enamasti laetud. Laeng võib tekkida erinevatel põhjustel: *Ionisatsioon. Kui kolloidosakese pinnal on näiteks happerühmi, jääb nende dissotsieerumisel pinnale negatiivne laeng; aluseliste rühmade korral positiivne laeng. *Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja (ajas muutumatu elektriväli) punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. *Ioonide adsorptsioon. Lahuses leiduvad ioonid võivad adsorbeeruda kolloidosakeste pinnale. Kui positiivseid ja negatiivseid ioone adsorbeerub erineval hulgal, on tulemuseks pinna laadumine. Kuna
· enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid. · kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas. · kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed. Ainete happelisi omadusi seostatakse tavaliselt nende käitumisega vesilahustes. Hape on keemiline aine, mis annab (dissotsieerudes) vesilahustesse vesinikioone.
2CO CO2 + Cat. Aktiivne atomaarsüsinik difundeerub -raua kristallvüresse. Protsess temperatuuril 930 950 0C kestab 10 ja rohkem tundi, mille jooksul tekkib tsementiiditud kiht paksusega ligi 1 mm. Gaasiline tsementiitimine teostatakse metallsetes konteinerites, mida täitakse tsementiiditava gaasiga. Gaas valmistatakse spetsiaalsetes gaasigeneraatorites. Selleks kasutakse erinevad gaasilused süsivesinikud: metaan, etaan, propaan, butaan. Nende dissotsieerumisel tekivad tsementiiditavad segud, mis sisalduvad CO ja atomaarne süsinik. Ahi töötab pidevas reziimis- ühest konteineri otsast laetakse tsementiiditavad detailid, teisest võetakse nad välja. Kuna gaasilisel tsementiitimisel ei ole vaja kuumutada karburisaator ja kastid, siis protsessi kiirus on suurem; 1 mm paksune tsementiiditud kiht moodustub 6-7 tunni jooksul.
(Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa) 128. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Polümeriseerumine käigus väheneb keskkonnas olevate monomeeride hulk kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM 129. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. (Ioonide kontsentratsioonist lahuses), vabade subühikute kontsentratsioonist, polümeriseerumise kiiruskonstandist, aktiini polümeriseerumist reguleerivad valgud. 130. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure.
Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon - Mitmesugused toksiinid (nt seenest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid depolümeriseeruvad ja latrunkuliin käsnadest seostub G-aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist. Toksiin falloidiin seenest seostub F-aktiiniga, ühendades
2.4.). --:,- --. :e iagundamise r11 raLlal oluline ro11 selgroogsete loomade (ka Inimene saab organismile vajalikud anorgaa- . ),. H-O)l,misra- :'rimese) hingamiseks vajaliku O, sidumisel. nilised tihendid peamiselt igapdevase toiduga. :_ :--is (NH,r) v6i , l''--- ,-CO]. Loom- :-:. --:rreLLrse jiiiikpro- Vesinik- ja hUdroksuulioone tekib vdhesel mddral vee dissotsieerumisel pH skaala :- --- -l :. -rtt11d kaUdU. (H2O ? H* + OH-) 556 miljoni vee molekuli kohta on normaaltingimustel 0 ,: - -.jele tugevuse dissotsieerunud vaid uks molekul, Valdav osa rakus esinevatest H+- ja OH- 1 maomahl ":-:. :-.irkesti luukoe -ioonidest on moodustunud mitmesuguste hapete ja aluste dissotsiatsioonil ,: =--,
Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin. Mg, K, Na ioonide juuresolekul lahuses G-aktiin polümeriseerub F-aktiini pikkadeks ahelateks ATP hüdrolüüsumisega. Monomeerid asetsevad ahelates helikaalselt. Kui lahuse ioonne jõud väheneb, siis F-aktiin depolümeriseerub. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Kriitiliseks kontsentratsiooniks nimetatakse kontsentratsiooni, mille juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. In vivo tingimustes ~0,1 mikromolaarne. Nimetage tegureid, millest sõltub aktiini polümeriseerumine. - Ioonne jõud - Monomeeride kontsentratsioon - Mitmesugused toksiinid (nt seenest pärit alkaloid tsütohalasiini toimel aktiini fibrillid depolümeriseeruvad ja latrunkuliin käsnadest seostub G-aktiiniga ja takistab subühikute polümeriseerumist
kriipsutada) 43. Kirjutage Van't Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides i - isotooniline koefitsient i = 1+(n-1) - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv 44. Leida 1M glükoosi lahuse osmootne rõhk kui P=0, R=0,082 L atm/mool K, temperatuur 25oC, i= 1 = - iCRT 45. Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Paljudes ringsoonelistes puudes toimub aasta lõpus külmade saabudes kavitatsioon kui õhumullid väljuvad külmuvast veest. Kevadel vedelikusammas nendes soontes ei taastu. Vee liikumine saab sellistes puudes toimuda uues kevadel moodustunud
aurustusküttepindadele. Nendest sooladest moodustub küttepindade vee-auru poolele tihe ja kõva kristalse struktuuriga, soojust halvasti juhtiv katlakivikiht, milline seob endaga ka vees leiduvaid naftaprodukte ja põhjustab soojaülekande halvenemise tulemusena kütuse ülekulu ning piisava paksuse korral ka küttepinna metalli ülekuumenemist. Leeliselisus on tingitud katlavette katlakivi teket takistavate kemikaalide lisamisest, millised dissotsieerumisel või hüdrolüüsil moodustavad OH- (hüdroksüül-) ioone. Tavaliselt kaasneb leeliselisus olenevalt kasutatavatest katlakivi-vastastest preparaatidest CO32-, HCO3- või PO43- ioonide sisaldusega katlavees. Vastavalt eelnimetatud vees sisalduvatele ioonidele eristatakse hüdraatset (OH- ), karbonaatset (CO32- ), vesinikkarbonaatset (HCO3- ) ja fosfaatset (PO43- ) leeliselisust. Nendest ioonidest põhjustatud leeliselisuse summa moodustab vee üldleeliselisuse
kontsentratsioonist (C) ja polümeriseerumise kiiruskonstandist (Von) = (kon) * C Polümeerist eralduvate monomeeride hulk sõltub depolümeriseerumise kiiruskonstandist ja ei sõltu vabade monomeeride arvust Voff = koff . Kui toimub polümeriseerumine, keskkonnas olevate monomeeride hulk väheneb kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. (kon) * C = koff ja Kk = koff/ kon= 1/K kui K on subühikute liitumise tasakaalukonstant. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM. Monomeerid võivad liituda mõlemile otsale, kuid liitumine +otsale on alati kiirem kui otsale, seega ka dissotsieerumine + otsalt on kiirem kui otsalt, sest Kk ja seega ka k off/ kon on sama mõlemi otsa jaoks, sest polümeriseerumiseks ATP (GTP) ei ole vaja.
annaabi.ee 
