olukordades,väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub väljatõrjuva lahuse kontsentratsioonist,neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga. 18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge 19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5. 20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid sel ajal korduvalt suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. Mineraal- tahke keemiline ühend t või ehe element
kaudu. Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2 Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi
Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide teatud kontentratsiooni. Nende hulgalisest vahekorrast olenevalt on muld kas happeline, aluseline või leeliseline. Neutraalse reaktsiooni korral on H +- ja OH-ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. pHKCl näitajate järgi mullad on järgmised : < 3,5 - väga tugevasti happeline 3,6-4,5 - tugevasti happeline 4,6-5,5 - mõõdukalt happeline 5,6-6,5 - nõrgalt happeline 6,6-7,2 - neutraalne 7,3-8,4 - leeliseline muld >8,5 - tugevasti leeliseline Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine.
dissotseerima ioone. Mujal maailmas kasutatakse üldhappesuse määramiseks ka muid meetodeid. Nende vahel on tugev korrelatsioon mida madalam pH, seda kõrgem üldhappesus jne). 14. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? puhverdusvõimet tingivad selle aluselised aminorühmad ja happelised karboksüülrühmad valgu- ja selle lõhustusproduktide molekulides. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel seetõttu oluliselt muutuda. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida rohkem on piimas valku. Piima puhverdusvõime on suurim pH vahemikus 4,5-6,5. 15. Milline piim on sobiv piimhappebakterite arenguks? Sobivad piimas on piisavalt toitaineid, see ei sisalda pidurdusaineid. Juustupiima hulka ei tohi sattuda ternespiima ega haigete lehmade piima (nt mastiit), ei tohi esineda bakteriofaage
Aktiivhappesuse määramisel juustus on mõõtühikuks ühes grammis tootes sisalduva vesinikioonide arvu negatiivne logaritm, mida tähistatakse pH. 4. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on valgusisaldus. Piimavalgud on reeglina neg. laetud s.t. piimas on enam AH, milledel happeline COOH rühm. 5. Mis toimub tänu puhverdusvõimele? Tänu puhverdusvõimele võivad mikroobid piimas areneda vaatamata kõrgele tiitritavale happesusele
Vaba kloor : seotud kloor =2:1 . Vaba ja seotud kloori summaarne hulk. Seotud kloori ei tohiks olla rohkem kui kolmandik kogukloorist. [3] Kloori lisamisel vette toimub selle hüdrolüüs, mille tulemusel tekib hüpokloorishape Cl2 + H2O _ HClO + HCl kusjuures pH>4 korral Cl hüdrolüüsub praktiliselt täielikult. HClO dissotsieerumisel moodustub hüpokloriitioon HClO _ H+ + ClOHClO dissotsiatsiooniaste sõltub pH-st, pH_4 korral dissotseerumist ei toimu, pH_11 puhul dissotsieerub praktiliseelt kogu HClO. Teistel andmetel (Karu, 1988) toimub neutraalses ja leeliselises keskkonnas HClO dissotseerumine vastavalt võrrandile HClO _ HCl + O, kus tekkiv atomaarne hapnik on tugevate oksüdeerivate omadustega. Kui vees on ammoniaaki või ammooniumi sooli, reageerib HClO nendega, moodustades mono- ja dikloroamiine HClO + NH3 _ NH 2Cl + H2 O HClO + NH2Cl _ NHCl2 + H2 O [4] Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
ammoniaagi sünteesil väheneb molekulide hulk, järelikult väheneb süsteemi ruumala ja protsess intensiivistub rõhu suurenemisel. 164 Temperatuuri mõju N2+3H22NH3 -22 kcal (92 kJ) Ammoniaagi sünteesi protsess on eksotermiline, kusjuures temperatuuri tõus tõrjub seda protsessi tagasi. Eelpooltoodust järeldub, et soojendamine ei soodusta ammoniaagi sünteesi, vaid selle dissotseerumist. 165 Massitoimeseadus Gaasisegudes ja lahjendatud lahustes kehtib Guldbergi-Waage massitoimeseadus: konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. 166 Massitoimeseadus Kui A + B AB, siis V1 = k1[A]×[B] K1 on antud reaktsiooni kiiruskonstant
Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl
neutraalne. Selline muld on taimede kasvuks sobiv. Kui aga ülekaalus on H ja Al siis on mullareaktsioon happeline. Struktuur vähe vastupidav. Na muudab leeliseliseks ja seal juures muutub muld taime kasvuks ebasobivaks. Küllastus aste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastus astme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastus aste kõrge. Mullahappesus Vesinikioonide dissotseerumist mullast nimetatakse mullahappesuseks. Tähtsamad happed: huumushapped fulvohapped. Nende teke on intensiivseim okasmetsade all. Mullahappesus jaguneb aktiivseks (põhjustatud mullalahuses olevate vabade vesinikioonide poolt) ja potensiaalseks. Mullareaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonidekümnendlogaritmi. Praktikas määratakse happesust vesinik või neutraalsoola lahusest. pHKCl = 5,6; pHH2O = 7,0 neutr. pH arvuline suurus: pHKCl
komplementaarsed üksikahelalised alad). Selline paardumine toimub ka terminatsioonisignaali sisaldavate G:C-rikaste piirkondade vahel parasjagu sünteesitavas RNA molekulis. Moodustunud sekundaarstruktuur kutsub esile RNA polümeraasi peatumise. Kui vahetult peale sellist sekundaarstruktuuri asub RNA molekulis pikk U-nukleotiididest koosnev järjestus, soodustab see RNA ahela dissotseerumist transkriptsioonikompleksist. Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral (nagu see toimub rRNA sünteesi puhul) on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad, RNA ahelas enamasti C- nukleotiidid) pikemad. Sel juhul seondub Rho valk kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub
Hemoglobiin ühineb hapnikuga ja tekib ühend, mida nimetatakse oksühemoglobiiniks . Erütrotsüütide sees transporditaksegi hapnik kudedesse. Oksühemoglobiini (HbO2)kuju läheb transport kuni kudede kapillaarideni. Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. 1. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. 2
Üksikahelaline RNA moodustab molekulisiseselt kergesti sekundaarstruktuure (omavahel paarduvad komplementaarsed üksikahelalised alad). Selline paardumine toimub ka terminatsioonisignaali sisaldavate G:C-rikaste piirkondade vahel parasjagu sünteesitavas RNA molekulis. Moodustunud sekundaarstruktuur kutsub esile RNA polümeraasi peatumise. Kui vahetult peale sellist sekundaarstruktuuri asub RNA molekulis pikk U-nukleotiididest koosnev järjestus, soodustab see RNA ahela dissotseerumist transkriptsioonikompleksist. Olgu veelkord rõhutatud, et võrreldes G:C aluste paardumisega (kolm vesiniksidet) on A:U paardumine (kaks vesiniksidet) nõrgem. Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral (nagu see toimub rRNA sünteesi puhul) on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad, RNA ahelas enamasti C-nukleotiidid) pikemad. Sel juhul seondub Rho valk kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub
Üksikahelaline RNA moodustab molekulisiseselt kergesti sekundaarstruktuure (omavahel paarduvad komplementaarsed üksikahelalised alad). Selline paardumine toimub ka terminatsioonisignaali sisaldavate G:C-rikaste piirkondade vahel parasjagu sünteesitavas RNA molekulis. Moodustunud sekundaarstruktuur kutsub esile RNA polümeraasi peatumise. Kui vahetult peale sellist sekundaarstruktuuri asub RNA molekulis pikk U-nukleotiididest koosnev järjestus, soodustab see RNA ahela dissotseerumist transkriptsioonikompleksist. Olgu veelkord rõhutatud, et võrreldes G:C aluste paardumisega (kolm vesiniksidet) on A:U paardumine (kaks vesiniksidet) nõrgem. Rho valgust sõltuva transkriptsiooni korral (nagu see toimub rRNA sünteesi puhul) on terminatsioonijärjestused (samuti G:C-rikkad, RNA ahelas enamasti C-nukleotiidid) pikemad. Sel juhul seondub Rho valk kasvava RNA ahelaga, liigub transkriptsioonikompleksile järgi ning kui RNA polümeraas aeglustub või peatub
annaabi.ee 
