Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dispersioonikeskkond" - 20 õppematerjali

dispersioonikeskkond on õli, kui veega, siis dispersioonikeskkond on õli. Värvimismeetodis lisatakse sellist värvainet, mis lahustub kas ainult õlis või vees.
Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine
10
docx

Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine

Seda saab vältida, kui eemaldada hüdrolüüsil tekkinud HCl, kas dialüüsides saadud sooli kuumalt vōi juhtides teda läbi kolonni, mis sisaldab nōrgalt aluselist OH vormis ioniiti. Saadud soolile määratakse kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal kolloidkeemia töös nr 9 kirjeldatud viisil. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Uurida elektroforeesi nähtust, mōōtes piirpinna kolloidlahus-dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle pōhjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal. Töövahendid Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. See koosneb U-kujulisest torust (1), gradueeritud skaalast piirpinna edasiliikumise ulatuse määramiseks (2), kraani abil U-toruga ühendatud külgtorust (3), agar-agariga ja KCl-ga täidetud soolasillast (4), CuSO 4 vahelahusest (5), Cu-elektroodidest (6) ja alalisvoolu toiteallikast.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
20 allalaadimist
Fe OH 3 sooli valmistamine
3
pdf

Fe(OH)3 sooli valmistamine

elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Elektroforeesi uurimise seadme põhimõtteskeem Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U-torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
166 allalaadimist
Fe OH 3 sooli valmistamine-Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine
3
pdf

Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine

Töö nr: 6/9k Töö pealkiri: Fe(OH)3 sooli valmistamine/ Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Miloserdova Õpperühm: KATB47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U-

Füüsika → Füüsikaline ja kolloidkeemia
74 allalaadimist
Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine
4
docx

Kolloidosakeste elektrokineetilise potentsiaali elektroforeetiline määramine

Seda saab vältida, kui eemaldada hüdrolüüsil tekkinud HCl, kas dialüüsides saadud sooli kuumalt vi juhtides teda läbi kolonni, mis sisaldab nrgalt aluselist OH vormis ioniiti (anioniiti). Seejärel määratakse saadud soolile kolloidosakeste laengumärk ja -potentsiaal kolloidkeemia töös nr 9 kirjeldatud viisil. KOLLOIDOSAKESTE ELEKTROKINEETILISE POTENTSIAALI ELEKTROFOREETILINE MÄÄRAMINE TÖÖ EESMÄRK Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus-dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( ­ potentsiaal- DEF: Mõttelist pinda, milles vastasioonid kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks). TÖÖVAHENDID Elektrofereesi kiirust mõõdetakse joonisel 1 kujutatud seadmes. TÖÖ KÄIK

Keemia → Füüsikaline keemia
91 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus ­ dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv ­ seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava (tahke vaht ­ dispergeeritud aine olek gaas, dispersioonikeskkond tahke). Lahustuvus ­ aine max kogus, mis lahustub kindlas koguses lahustis antud temp ja rõhul. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest

Keemia → Keemia alused ii
181 allalaadimist
Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused
22
doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

ioonidena jaotunud ühtlaselt kogu lahusti mahus. Kolloidlahus – dispergeeritud süsteem, üks aine on pihustunud ja ühtlaselt jaotunud teises aines; lahustunud aine osakesed on aatomitest, molekulidest ja ioonidest tunduvalt suuremad agregaadid, süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv – seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Näiteks: piim (emulsioon - dispergeeritud aine olek vedel, dispersioonikeskkond vedel), suits (aerosool - dispergeeritud aine olek tahke, dispersioonikeskkond gaas), laava (tahke vaht – dispergeeritud aine olek gaas, dispersioonikeskkond tahke). Lahustuvus – aine max kogus, mis lahustub kindlas koguses lahustis antud temp ja rõhul. Tahkete ainete lahustuvus vees üldjuhul suureneb temp tõusuga. Gaaside lahustuvud vees temp tõusuga üldiselt väheneb ja rõhu suurenemisega kasvab. 5. Mool – aine hulk, mis sisaldab Avagadro arv loendatavat osakest

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Füüsikaline ja kolloidkeemia 3-vaheeksam
10
doc

Füüsikaline ja kolloidkeemia 3. vaheeksam

stabiliseeriva aine juuresolek. C 0,1...74% (mahu%). 2) kontsentreeritud emulsioonides d Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 ­ 1 m ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud d C 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
162 allalaadimist
Kolloidkeemia
54
docx

Kolloidkeemia

Materjal/aine ­ Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem ­ süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond ­ analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas ­ analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l ­ väiksema kuubi pikkus Peenestusaste ­

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
207 allalaadimist
Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused
14
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia kordamisküsimused.

­ koalestsents. Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%), Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 ­ 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus. Orgaanilise

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
287 allalaadimist
Keskkonnakeemia
13
doc

Keskkonnakeemia

PET on peaaegu lagunematu. Lagunevate polümeeride hind on väga kallis ja ei suuda võistelda naftast toodetud polümeridega. Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste ­ D=1/d ­ kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid ­ väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed ­ 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. ­ suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem ­ kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid ­ dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud:

Keemia → Keskkonnakeemia
38 allalaadimist
Keemia kordamisküsimused
27
doc

Keemia kordamisküsimused

GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed, hüdrofiilsed, assotsieerunud 97. Kolloidosakese ehitus (AgCl mitselli näitel).

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
11 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus-eksami kordamisküsimused vastustega
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

tsementiitstruktuuriga valgemalmist; pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: toormalmina. Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, n kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) 89

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
122 allalaadimist
Mateeria-ained-materjalid
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid § Asfaltbetooni kasutatakse sillutiste materjalina, pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas Portland tsement betooni ehitusmaterjalina. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Portland tsement betoon: Aerosool gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, § Koosneb portland tsemendist, peentest agregaatidest tolm tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik (liiv) ja jämedamatest agregaatidest (kruus) ja veest. gaasis. § Agregaadid on täidismaterjalid, sest need on odavad, tsement aga Sool vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, kallis.

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam
29
docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

Selle takistamiseks on lahjades emulsioonides vajalik stabiliseeriva aine juuresolek. 2) kontsentreeritud emulsioonides Cd 0,1...74% (mahu%). Nende saamiseks kasutatakse dispergeerimismeetodeid ning seetõttu on tilgakeste mõõtmed suhteliselt suured (~0,1 ­ 1 µm ja suuremad). Selliste süsteemide agregatiivne püsivus sõltub emulgaatori iseloomust. 3) kõrgkontsentreeritud Cd 74%. Sellistes süsteemides on tilk deformeerunud polüeedriks ja dispersioonikeskkond on õhukese kilena tilkade vahel. Mehhaanilised omadused lähenevad tarrete omadustele. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka zelatineeritud emulsioonideks. Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb emulsiooni agregatiivne püsivus.

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
111 allalaadimist
Kolloidkeemia eksam
1
docx

Kolloidkeemia eksam

keemiline dispergeerimine. Kolloidosakste puhastamine: dialüüs, moodustamiseks, piirpind kaob, mõõduks on pindade vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep elektridialüüs. Ültrahelifiltreerimine, tsentrifuugimine. Optilised lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta. Kah vedeliku, vedeliku dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis omadused: valguse hajumine-molekulardispergeeritud süsteemi ja tahke aine ja kahe tahke aine vahel. . Kohesioonitöö on määratud dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse.

Keemia → Füüsikaline keemia
115 allalaadimist
Kolloidkeemia eksam
8
doc

Kolloidkeemia eksam

emulgaatori hüdrofiilsuse või hüdrooobsuse iseloomustamisel märguvust vees. Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on stabiliseeritud v/õ tüüpi emulsioon. Siit järeldub, et emulsiooni tüüp on määratud emulgaatori iseloomuga. Lisades teistsugust emulgaatorit, võib emulsiooni õ/v muuta emulsiooniks v/õ või vastupidi. Protsessi, mille tagajärjel muutub emulsioonis dispersioonikeskkond disperseks faasiks ning dispersne faas dispersioonikeskkonnaks nimetatakse emulsiooni faaside pöörduvuseks. Emulsioonide valmistamine:1) tilkade peenendamine ­ lisatakse ühte vedelikku aeglaselt väikeste kogustena samaaegselt intensiivselt segades.2) Kile lagundamine - juhitakse lahusesse õhumulle, tekib kile, kile lagunedes tekib emulsioon.3)Homogeniseerimine ­ peenendamine. Emulsioon surutakse läbi väikeste avade. Vedeliku tilk venitatakse pikkadeks torudeks

Keemia → Füüsikaline keemia ii
138 allalaadimist
Meditsiinilise keemia arvestus
34
pdf

Meditsiinilise keemia arvestus

nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. V variant 1. Veri kui kolloidsüsteem, millest sõltub vere viskoossus, millest sõltub erütrotsüütide settimine, kuidas uuritakse erütrotsüütide settimist, miks erütrotsüüdid üldse settivad? ! Veri on lüofiliseeritud dispersne süsteem, kus dispersioonikeskkond on plasma ja dispersse faasi moodustavad vererakud (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid). Lisaks veres on mitmeid valke. Erütrotsüütide põhiline füsioloogiline roll on kanda kudedele O2 ja viia välja CO2. Täiskasvanud inimese erütrotsüütide üldpind on umbes 3800 m2. Veri on in vivo agregatiivselt ja sedimentatsiooniliselt püsiv dispersne süsteem. Agregatiivne püsivus on verel tänu tugevale hüdraatkattele rakumembraanide pinnal

Meditsiin → Meditsiin
19 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, seebivaht majonees, kätekreem piim, värvid, tint,veri TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: 1.Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis. 2.Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; 3.Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). VÕI 1

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014 2015 õppeaastal
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

seebivaht kätekreem veri  Tahke  Tahke vaht  Geel  Tahked kolloidid  Pimpskivi  Või, juust,  rubiinklaas tarrendid  Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi:  Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis.  Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed;  Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas).  Hüdrofoobsed (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi),

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
148 allalaadimist
Turbatootmise kordamisküsimuste vastused
102
docx

Turbatootmise kordamisküsimuste vastused

raba keskosas Turba füüsikalised ja keemilised omadused 10 Omadused on määratud taimede omadustega ning lagunemisastmega. Turvas on polükomponentne, polüdispersne, polükolloidne ja kõrgmolekulaarne süsteem. Iseloomulik, et süsteem on vee keskkonnas:  tahke, vedel ja gaasiline faas  osakesed, millest koosneb on eri suurusega  on kolloidid, lahused  kõrgmolekulaarne, koosnedes taimejäänustest. Kolloidsüsteem koosneb disperssne faas (tahked osakesed), dispersioonikeskkond (õhk, vesi). Kolloidsüsteemi tunnused:  Osakeste suurus 1…100 nm (ioonil 0,3 nm);  Liikumiskiirus madalam kui ioonil;  Dialüüs – poolläbilaskva membraaniga saab seda lahutada  Termodünaamiliselt ebapüsivad, st osakesed võivad vastastikku toimida.  Elektroforees – lahuses elektriväljas osakesed jaotuvad pooluste vahel Turba lagunemisaste Turba lagunemisaste (humifitseerumine) näitab lagunenud amorfse turbamassi (huumuse) osa protsentides kogu turbamassist

Metsandus → Metsamajandus
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun