töötajat kaitsta ning diskrimineeriv olukord võimalikult kiiresti lahendada. Selleks peab tööandja koguma informatsiooni, tuvastama diskrimineerimise ning looma ja rakendama meetmeid, et diskrimineerimine lõpetada ja tulevikus samalaadseid olukordi ära hoida ning ennetada. Juhul kui tööandja ei suhtu töökohal esinevasse diskrimineerimisse taunivalt ja jätab selle tähelepanuta, soodustab tööandja diskrimineerimist ja rikub ühtlasi oma kohustusi töötaja ees. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon, lepitusmenetluse korras õiguskantsler. Samuti on võimalik diskrimineerimise küsimustes pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kes nõustab ja aitab inimesi, kes kahtlustavad, et neid on ebavõrdselt koheldud. Saab nentida üha sagedamini meedias kajastatud juhtumitele ning ka sellele tuginevalt, et vaidlusi kohtus ja töövaidluskomisjonis esineb üha enam. Kasutatud allikad: http://www
kohta. • Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. • Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. 7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise. • Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas. • Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses. • Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele. • Lahendada diskrimineerimisvaidlusi. • Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks. 8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused: ÜRO, NATO ja Euroopa Liit? ÜRO- see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja humaanse elukorralduse tagamise maailmas. NATO- on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. Kui ühe liikmesriigi vastu tehakse relvastatud kallaletung, on see eeskätt
Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused;
kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli)
tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike
ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: *anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; *vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi; *anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi Presidendi seadused; *Vabariigi Valitsuse määrused; *ministrite määrused; *kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; *avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: *riigiasutused ja nende hallatavad asutused
lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavust kas avalduse alusel või omal algatusel
6. Mis on diskrimineeriv käitumine? Diskrimineerimine on isikute põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine, mille tulemusel üks isik satub halvemasse olukorda kui teine isik samas või samalaadses olukorras. 7. Mida ei peeta diskrimineerivaks käitumiseks? Töösuhetest eeliste andmine , töötajate esindamise või töötajate ühingusse kuulumise tõttu ei peeta diskrimineerivaks käitumiseks 8. Kes lahendab diskrimineerimisvaidlusi? Õiguskantsler ja tööinspektsioon 9. Mis on sooline võrdõiguslikkus? Tööandja peab tegutsema nii , et vabadele töökohtadele võetakse tööle mõlemast soost isikuid 10. Millal on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega? Kui ühte isikut tema soo tõttu on koheldud halvasti 11. Millal on tegemist kaudse soolise diskrimineerimisega? Kui väliselt neutraalne seadussäte saab ühest soost isikuid ebasoodsasse olukorda. 12
pikemas põhipuhkuses, soodsamas ületunnitöö hüvitamises, suuremas hüvitises töölepingu ülesütlemisel. § 3. Võrdse kohtlemise põhimõte Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. (lähtuda tuleb võrdse kohtlemise seadusest ja soolise võrdõiguslikkuse seadusest, seega täielik kaitse peaks olema tagatud. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. §4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. (siin peab olema piisav selgus, et lepingupooled on
järgi ei pea diskrimineerimise tuvastamiseks olema tõendatud diskrimineerija eesmärk kedagi diskrimineerida. Olukord võib olla diskrimineeriv, kui on tõendatud, et väidetava diskrimineerija tegevuse tagajärjeks on see, et isikuid on koheldud ebavõrdselt. Diskrimi- neerimise tuvastamine eeldab kohtu põhjenduste kohaselt esmalt ebavõrdse kohtlemise tuvastamist, misjärel tuleb hinnata erineva kohtlemise õigustatust (seda, kas erinevaks kohtlemiseks on mõistlik põhjus).6 6. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse kor- ras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Lisaks saavad tööandjad ja töötajad VõrdKS ja SoVS nõuete täitmise hindamiseks pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. 2. peatükk TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE § 4. Töölepingu sõlmimise erisus
annaabi.ee 
