järgemööda mitmel maal ja kes ei igatse tagasi oma kodumaale, kus on elu võib-olla vaesem. Tegelik maailmakodanik tähendab aga rahvuslikkust täielikult eitavat ideoloogiat. On vahe, kas rahvuslikkusest mitte hoolida või see otseselt hukka mõista. Tundub, et ennast eestlaseks peav inimene jätab endast mulje kui kitsarinnaline ja väiklaneinimen. "Marurahvuslane" on sõimusõna ja sellist inimest võib juba ette süüdistada teiste rahvuste diskrimineerimises ja ahistamises. Kuna eestlased on just võõra võimu alt pääsenud on loomulik, kui nad oma rahvust tähtsaks peavad. Rahvuslik ühtekuuluvustunne ei peaks meid muutma muule maailmale kinnisteks inimesteks, vaid tänu sellele peaksime õppima veel rohkem muu maailmaga suhtlema. See aga ei tähenda, et kõik helgemad pead peaksid Eestist igal avaneval võimalusel kohe lahkuma. Nad peaksid hoopis õppima Eestit muule maailmale lähendama.
Nii näiteks sätestab töölepingu seadus, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Teine seadus sätestab tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning anda seletusi isikutele, kes seda seoses diskrimineerimisega taotlevad. VõrdKS-st tuleneb samuti diskrimineerimises kahtlustatava kohustus anda kirjalikult seletusi isikule, kes leiab, et teda on diskrimineeritud ning tööandja kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning teavitada töötajat sobival viisil VõrdKS sätestatud õigustest ja kohustustest. Olukorras, kus diskrimineerimine või selle kahtlus siiski aset leiab, peab
A la guerre, comme à la guerre (sõjas, nii nagu sõjas, on kõik lubatud). Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad (juudid) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse. Antisemitism on vihavaen juutide vastu, rahvusliku sallimatuse vorm. Avaldub juudivastases propagandas, laimu levitamises, õiguslikus ja majanduslikus diskrimineerimises ning füüsilises hävitamises. Roman veetis enda noorus aastad antisemitismi keskel. „Sakslased tahavad geto likvideerida“ (lk 82) Elanikud, kes elasid Krakowi getos, sooviti likvideerida ning selle asukad saadeti koonduslaagrite. Nende hulka kuulusid ka Fristeri vanavanemad. Fristeril tuli plaan vanavanemate päästmiseks. Selleks, et koonduslaagrist välja pääseda ilma igasuguseta kontrollita, tuli riietuta nunnaks või preestriks. Kui
kaotada tööd, ei julge avalikult protesteerida; · alluvad kahtlustavad, et keskastmejuht ajab omapoolse ülekohtu tippjuhtkonna ,,kraesse"; · alluvad kahtlustavad, et tippjuhtkond kahjustab firma huve; · alluvad kahtlustavad, et ettevõte kahjustab keskkonda ja püüab seda varjata. · Diskrimineerimise juhud Diskrimineerimine võib olla sooline, rassiline, vanuseline jms. Kõige rohkem näiteid diskrimineerimises võiks tuua töötajate värbamise ja vallandamisega seoses. Diskrimineerimist on siin aga raske tõestada. Teatud ühiskonnas esineb (riigi) ulatuses sooline diskrimineerimine tervete kutsealade lõikes. Diskrimineerimiseks võib lugeda ka seda, kui ettevõte keelab palgata tööle oma töötaja lähisugulasi või kui töötajal on keelatud abielluda konkureeriva ettevõtte töötajaga. Teiselt poolt õigustab ettevõte abielukeeldu konkurendi töötajaga oma
Ettevõtte käitumine oleks mõistetav kui tegemist oleks tõepoolest uue ettevõttega, kus hageja varem töötanud ei ole ning peale paari aastast seal töötamist tagasi esialgsesse ettevõttesse naasnud. Sellisel puhul oleks õigustatud antud perioodi eest pensioni mitte saamine. Aga tegemist oli siiski juriidiliselt sama ettevõttega. Kohtuasjas C-39/10 on Euroopa Komisjon süüdistanud Eesti riiki mitteresidentide diskrimineerimises, kuna Eestis oli määratud tulumaksuvaba miinimummäär, mis kehtis ka pensionite puhul. See määr oli aga madal võrreldes mitme välisriigi pensionisummaga, kuna Eesti pension ja miinimumpalk on võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega madalam ning hoolimata sellest, et mitteresidendi koduriigis ei kuuluks tema pension maksustatava tulu alla, nõudis Eesti riik tulumaksu meie seadustest tulenevat miinimumi ületava osa pealt. See tegu
Kui väliselt neutraalne seadussäte saab ühest soost isikuid ebasoodsasse olukorda. 12. Mida loetakse diskrimineerimiseks tööelus tööandja poolt? Kui tööle ei võeta väikeste lastega naissoost isikuidkui palka makstakse vähem kui meestele 13. Mis on seksuaalne ahistamine? Seksuaalne ahistamine on seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust. 14. Mida peab tegema tööandja, kui teda kahtlustatakse töötaja tööalases diskrimineerimises ja töötaja taotleb selgitust? Tööandja peab vastama 10.päeva jooksul kirjalikult kõikidele kaebustele ja küsimustele. 15. Kuidas saab tööandja edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust? Vabadele töökohtadele tuleb tööle võtta mõlemast soost isikuid 2 2. peatükk. Töölepingu sõlmimine 1. Kas töölepingu sõlmimiseks peab isiklikult kohal viibima? On vaja poolte kokkulepet
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis usaldusisiku valimisest ja tema volituste kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest. 34. Töötajate diskrimineerimise keeld(milles see võib avalduda ja vormid)? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. See võib avalduda soolises diskrimineerimises või võrdse kohtlemisest tuleneval diskrimineerimisel- rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võib avalduda töötasu maksmises, tööle võtmises, töötajate eelistamises üksteisele jne. Kindlast soost isiku edutamises, ahistab isikut tema soo tõttu seksuaalselt jne. VORMID: Otsene sooline diskrimineerimine- otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui
Üksikute harude, ettevõtete või regioonide väljavalimine, et neid siis eelistada või kaitsta, oleks sisuliselt maksumaksjate raha suunamine ühte või teise majandusvald-konda. Selline majanduspoliitika esitab seetõttu küllalt kõrgeid nõudeid sotsiaalsele ja poliitilisele kokkuleppevaimule eri sotsiaalsete gruppide, poliitiliste parteide ja regioo-nide vahel. On võimalikud teravad süüdistused ülejäänud harude-sektorite ja regioonide diskrimineerimises. Võivad tekkida ka erimeelsused tootjate ja tarbijate vahel. Erinevalt suhtuvad protektsionistlikusse majanduspoliitikasse töötud ja need, kes arvavad, et tööpuudus neid ei puuduta. Eeltoodud põhjustel on Eesti majanduspoliitika suuresti lootnud asjaolule, et investorite ja kommertspankade otsuste põhjal koondub raha just sinna, kus ta kõige paremini ja kind-lamini toodab.
kuupäeva 2) asutuse või isikute andmeid, kelle tegevust avaldaja peab enda suhtes diskrimineeritavaks 3) avalduse sisuks oleva tegevuse kirjeldust ning põhjendust avalduse esitamise motiivide kohta. Peale avalduse esitamist, peab komisjon asja 2 kuu jooksul menetlema. Komisjoni ülesanded seoses menetlemisega: 1) peab välja selgitama asjaolude esinemise, mille kohta avaldus on esitatud 2) teavitama avalduse sisust isikut, keda kahtlustatakse diskrimineerimises 3) nõudma välja kõik dokumendid, andmed ja muu informatsiooni, mis on juhtumi menetlemiseks vajalik Menetlustoimingud: 1) teabe nõudmine 13 2) kirjaliku seletuse võtmine 3) suulise ütluse võtmine 4) vaba juurdepääsu kasutamine Komisjon teeb oma otsuse, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 liikmetest. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega
In-grupi kalle oma grupi liikmeid nähakse positiivsemana kui out-grupi liikmeid. Inimesed kipuvad teisi kategroseerima spontaanselt, ilma analüüsimata. Kõige sagedamalt esineb eelarvamusi rassi ja soo kohta. Need on kõige nähtavam omadused. Rakendamist nimetatakse stigmatiseerimiseks st neid peetakse enamusgrupi poolt kehvemaks ning reeglina neile omistatakse negatiivseid omadusi. Stigmatiseerimine Eealarvamuste rakendumine väljendub: 1. ostseses diskrimineerimises 2. füüsilises ründes 3. soovis nende hävitamiseks või väljaajamiseks 4. lihtsalt vältimises 5. vaneulikes üritustes ja propagandas Rassism Rassi alusel diskrimineerimine. Jaguneb: - vanamoodne rassism teisest rassist indiviide stereotüpiseeritakse ebaõigalselt, nt kõik mustanahalised on laisad ja rumalad - vastandlik e aversiivne e varjatud rassisim - vähemusgrupi suhtes rõhutatakse
vähem ja igal pool juute tõrjusid. Pahempoolsete sotsiaaldemokraatide, kommunistide ja bolševike juhtkonnas oli aga juute ebaproportsionaalselt palju – Saksamaal Rosa Luxemburg, Müncheni mässu organiseerija Kurt Eisner, Ungaris Bela Kun ja ta valitsus ning Venemaa bolševistlik ladvik. Antisemitism avaldus juudivastases propagandas, laimu levitamises juutide kohta, nende õiguslikus ja majaduslikus diskrimineerimises. Näiteks Prantsumaal toimunud Dreyfusi protsess või Venemaal, kus antisemitism oli tsaarivalitsuse ametlik poliitika. Seal korraldati pogromme ja juutide kohtuprotsesse (nt. Beilise protsess). Antisemitism kuulus natsi ideoloogiasse ja praktikasse. Pärast vabanemist Landsbergi vanglast oli Hitleri antisemitism süvenenud fanaatiliseks vihkamiseks. Juudid olid süüdi kõiges – börsiafäärides, humanismiidees, vabamüürluses, bolševismis. Hitler