Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad sellepärast nimetatakse selliseid läätsi hajuvateks läätsedeks. 8. Läätse fookuseks nimetatakse punkti kus ? kus kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist. 9. Kuidas ja mis ühikutes arvutame läätse optilist tugevust ? Läätse optiliseks tugevuseks on D, D=1/f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 10. Kujutis mida näeme ,aga ekraanile tekitada ei saa ,nimetatakse: Näivaks kujutiseks. 11. Kujutis mida saame ekraanile tekitada nimetatakse : Tõeliseks kujutiseks 12.Tõelist kujutist saame tekitada ainult Kumer läätse abil. 13.Kus peab ese asetsema ,et kumerlääts töötaks luubina ja kas kujutis on tõeline või näiline Ese peab asetsema fookuse ja läätse vahel. kujutis on näiline . 14. Millise järelduse tegi Newton valguse kohta(katse prismaga)
paralleelselt peateljega) Läätse suurendus Eseme ja kujutise mõõtmete erinevust iseloomustatakse suurendusega. Suurenduseks nim. Kujutise joonmõõtete suhet eseme joonmõõtmetesse. Kus s on suurendus H-kujutise kõrgus- h esme kõrgus. Läätse valem seob suurusi f, a, k. Läätse optiline tugevus. Mida lähemal on fookus läätsele seda tugevamini lääts murrab kiir ja seda suurem on ta optiline tugevus. Mõõdetakse dioptriates(dptr) Fotoaparaat Põhiosad kaamera ja objektiiv, mis koosneb ühest läätsest või läätsede süsteemist. Tekib eseme tõeline, ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Kohta kus kujutis tekib asetatakse valgustundlik fotoplaat või film. Valgushulka reguleeritakse katiku abil. Silm Inimese silma on sarnane fotoaparaadi omaga. Silm on peaaegu kerakujuline kaetud kõvakestaga niinimetatud skleeraga., mille läbipaistavat osa nim sarvkestaks. Selle taga on vikerkest
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti....
Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata. Fookuseks nimetatakse valgusvihu koondumise kohts läätse optilisel peateljel. Fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti läätse peateljega ja asub kaugusel . 3. Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks ja millistes ühikutes seda mõõdetakse? Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 1 dioptria 1dptr 4. Millest sõltub läätse fookuskaugus? Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskaugus tähistakse tähega f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 5. Kiirte käik koondavas ja hajutavas läätses. Milliseid kiiri kasutatakse kujutise
läätse keskpunktist on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nimetatakse fookuskauguseks. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks.
läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läät- se näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks, mida tä- histatakse D: 14 1 D= . f Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates (dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul Kumerlääts koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasuta- takse kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vä- hemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läbib fookuse;
Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Akommodatsioon on võimalik selle tõttu, et elastne silmalääts saab oma kumerust muuta. Lähedal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Läätse kumeruse muutumisel muutub tema valgusmurdumisvõime, mistõttu vaadeldavatelt esemetelt tulevate kiirte fookus satub alati võrkkestale. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates ( 1 dioptria - dptr - on läätse murdumisvõime, mille fookuskaugus on 1 m). Läätse kumerus muutub vastavalt ripslihase kontraheerumisele või lõõgastumisele. Lihase kontraheerumisel lõtvub side, mille abil lääts on ripskehale kinnitatud, ja lääts muutub kumeramaks. See sünnib lähedal asuvate esemete vaatlemisel. L ü h i- ja k a u g e n ä g e v u s Mõnedel inimestel esineb nägemishäire, mis avaldub selles, et esemete kujutised on ebaselged, laialivalguvad
kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nimetatud valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Silmamuna ehitus. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on: fibroos-, soon- ja võrkkest. 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. 2) Soonkestal on 3 osa: a) Vikerkest annab silmadele värvi ja võib olenevalt pigmendi hulgast olla tumedam või heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas
lauservadesse. Nende eritis takistab pisaravedeliku sattumist laugude välispinnale. Ülalautõstur avab silma, tõstes ülalaugu. Silma suleb silmakõõrdlihas. Silma kaitseb sarvkestarefleks. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskega. Lisaks nimetatud valgusmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava ehk pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silma optilise süsteemi valgustmurdvat võimet mõõdetakse dioptriates (D). Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvid esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silmas on valgustmurdvaid keskkondi mitu. Kui neid käsitletakse ühe liitoptilise süsteemina, siis nimetatakse
fookuskauguseks. Nõgusläätse fookuskaugust loetakse negatiivseks . Igal läätsel on kaks fookust, mille kaugused läätsest on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks , mida tähistatakse D. D = 1 / f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates (dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Samasugused suurused kirjeldavad ka sfäärilisi peegleid. Oma omadustelt on sarnased kumerlääts ning nõguspeegel. Kujutise konstrueerimisel neis kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: · optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse;
annaabi.ee 
