Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused · vees hästi ei lahustu (vesiniksidemeid ei saa moodustada) · keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast)
polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest. 3. Loodusliku loomse kiuga sarnane on oma keemiliselt ehituselt polüamiidkiud. Valige antud
CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH Makrovnikovi reegel: Selle reegli kohaselt liitub vesinikhalogeniidist pärinev vesinikioon alkeeni kaksiksideme juures oleva selle süsiniku aatomiga, millel on rohkem vesinikuaatomeid ning halogeniidioon liitub selle kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, millel on vähem vesiniku aatomeid. 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 || Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks -side ja tekib: a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib -side. CH3 -- CH3 CH2 = CH2 + H2 9
osake (nt H +) ühineb enam hüdrogeenitud (seal kus on rohkem vesinikku) süsiniku aatomiga, ning nukleofiilne (nt Cl ) osake ühineb vähem hüdrogeenitud süsiniku aatomiga. Küllastumata ühenditele iseloomulikke reaktsioone • 1) Vesinikhalogeniidi liitumine (Markovnikovi reegel) • 2) Vee liitumine (Markovnikovi reegel) • 3) Halogeeni liitumine • 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid) • Hüdrogeenimine – vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks π-side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. • Dehüdrogeenimine –Vesiniku äravõtmine. Tekib π-side. CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 Areenid • Aromaatsed ühendid • Benseen- üldvalem C6H6. Tsükliline. 1,5 kordsed sidemed. Kogu benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine πelektronide pilv. Benseenimolekuli struktuur on
Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC
Seepärast lahustuvadki kerakujulisemad alkoholide molekulid paremini vees kui sama molekulmassiga sirge süsivesinikahelaga alkoholid. Sellega on ka seletatav, miks 2-metüülpropaan-2-ool ehk tert- butüülalkohol lahustub vees piiramatult, kuid sama molekulmassiga butaan-1-ool kõigest 7,9 g/100 g vees. 3) Hüdroksüülrühmade arvust Mida rohkem on hüdroksüülrühmi süsivesinikahelas, seda paremini lahustub alkohol vees. Sel põhjusel dioolid, trioolid jne lahustuvad vees igas vahekorras. 2 Alkoholide tuntumad esindajad ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC
· Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 18. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graianotoksiin, favism, leukotoksiin-dioolid. Ritsiin jt. lektiinid · Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest.
aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodusta Monomeeri molekulid võivad liituda ka mõne teise monomeeri molekulidega Monomeerid on näiteks etüleen, propüleen, vinüülkloriid, stüreen, 1,3- butadieen, isopreen, propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need m annavadpolümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav p Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaa vajalik aktiivsete tsentrite tekitamiseks.
CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side.
CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side.
CH3 -- CH = CH2 + H2O CH3 -- CH -- CH3 | OH 3) Halogeeni liitumine. CH3 -- CH = CH2 + Cl2 CH3 -- CH -- CH2 | | Cl Cl 4) Oksüdeerumine (vastavalt temperatuurile võivad tekkida nii dioolid kui aldehüüdid). 5) Hüdrogeenimine vesiniku liitmine alkeenile või alküünile. Katkeb üks side ja tekib a) alküünist alkeen, b) alkeenist alkaan. CH3 -- C CH + H2 CH3 -- CH = CH2 CH3 -- CH = CH2 + H2 CH3 -- CH2 -- CH3 6) Dehüdrogeenimine hüdrogeenimise pöördprotsess. Vesiniku äravõtmine. Tekib side.
Ooteaeg on spetsiifiline ravimile, loomaliigile ja toitainele. Ta määratakse, arvestades ravimi ja tema metaboliitide liikumist looma organismis, MRL ning tema jääkide uurimise tulemusi. 19. Taimsed mürgid. Ritsiin jt. lektiinid, ensüümi inhibiitorid, alkaloidid, sinihappeglükosiidid, fütoöstrogeenid, sinepiõliglükosiidid, oksalaadid, kilpjala toksiinid, saponiinid, graiantotoksiin, favism, toksilised lipiidid, leukotoksiin-dioolid. Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub
tulemused antakse enamasti OH- moolide arvuga proovi massiühiku kohta. Muud analüüdid (nt räni, väävel, ketoonid). HA-tiitrimine on nii odav, et seda rakendatakse ka paljude teiste analüütide jaoks, mis iseenesest pole ei happed ega alused. Analüüt tuleb sel juhul muuta kujule, mis oleks hape või alus. Määratakse ka elemente, nt lämmastik (amiinne, amiidne: Kjeldahli meetodiga), räni, väävel ja aineid (estrid, dioolid). 60. Millised omadused peavad olema ainel, et teda saaks kasutada happe-aluse indikaatoriks? Tooge näiteid happe-aluse indikaatorite kohta. Happe-aluse indikaatorid on nõrged happed või alused, mille protoneerunud või deprotoneerunud vormid on lahuses eri värvi. Levinumad indikaatorid on nt metüüloranz (punasest kollaseks pH 3.0 4.4, sobib aluste tiitrimiseks tugeva happega) ja fenoolftaleiin (värvitu-roosa pH 8.2-10.0, sobib hapete tiitrimiseks tugeva alusega). 61
annaabi.ee 
