Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda Nende keha kattev nahk oli paks ja soomuseline ning neil olid pikad tugevad küünised Kasutatud Kirjandus http://www.slideshare.net/birgit95/saurused http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:lV9CkeDLKYYJ:et.wikipedia.org/wi cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Kohastumise ja kohanemise erinevus- kohastumine on pärilik pöördumatu muutumine, kuid
9A klass Saurused Kes olid? Millal? Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal sadu miljoneid aastaid läbi Triiase, Juura ja Kriidi ajastu lõpuni. Tõenäoliselt on saurused olnud kõige suuremad Maal elanud organismid. Sauruste domineerimine maailmas algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning lõppes nende väljasuremisega umbes 65 miljonit aastat tagasi. Vulkaanid lõid sauruste ajastule aluse Vulkaanide tohutu aktiivsus oli üks põhjus, mis aitas dinosaurustel 200 miljoni aasta eest loomariigis esile tõusta. Ameerika ja Taiwani teadlased väidavad, et suured vulkaanipursked tõid kaasa kliimamuutusi, mille tagajärjel hukkusid dinosauruste konkurendid. Saurused domineerisid maismaaselgroogsete seas ühtekokku umbes 135 miljonit aastat. On üldiselt aktsepteeritud, et hiidsisalike hävingule aitas otsustavalt kaasa Maakerale kukkunud asteroid, aga vähem üksmeelt on saurusteajastu saabumise ajendite kohta.
Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad Triias Postosuchus kirkpatricki Coelophysis Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit
maismaaselgroogsete hulgas primitiivseimad. Heliretseptorid paiknevad sisekõrvas asuvas kuulmepapillis, sisekõrvale eelneb veel keskkõrv ja trummikile, väliskõrvad puuduvad. Kuuldav helide sagedusvahemik on üsna kitsas. ROOMAJAD - Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal (kuid ületab siiski kahepaiksete oma). Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju, eriti kaela- ja nimmepaisumus (mõnedel dinosaurustel olid need isegi peaajust mahukamad). Peaaju ei ole võrreldes kahepaiksetega palju edasi arenenud, mitmeid erinevusi on siiski. Otsaju on pisut suurem, hästi on arenenud juttkeha. Aju külgedel on tekkinud kihilise ehitusega uusmantel, mille koor on juhteteede kaudu ühenduses nii nägemiskulglatega kui ka kogu kehaga. Haistefunktsioon on küll veel oluline (otsaju eesosas paiknevad suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel,
Suur osa praegusaja roomajaid on lihatoidulised. Hülonoomus Tsejaia 3.2 ROOMAJATE ANATOOMIA Hästi on arenenud jäsemete luustik. Roomajate jäsemeied on kahte tüüpi - keha all või keha külgedel paiknevad. Neist viimane on primitiivsem tüüp, kuid esineb ka enamikul tänapäeva roomajatest. Jäsemed ei kanna sel juhul keha raskust täielikult, ning kõht lohiseb mööda maapinda. Paljudel väljasurnud roomajatel (sealhulgas dinosaurustel) paiknesid jäsemed keha all, see võimaldas keha täielikult kanda. Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on sarnakaarte teke. Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal. Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju.
See skelett kuulus Anchiomis-e nimelisele tiibsisalikule, kes kaalus kõigest 110grammi ja kelle keha kattis sulestik. Dinosauruste käitumist on uuritud läbi karjafossiilide, arvutiga simuleeritud biomehhaanika ja võrdlemisel tänapäeva loomadega. On leitud, et enamasti elasid karjas taimetoidulised dinosaurused, kuigi paigas oli karjahierarhia. Tugevamad ja ilusamad isendid juhtisid karja ja nendel oli ka esimene söögi ja paaritumisõigus. Paljudel dinosaurustel on avastatud värvilised mustrid nende peadel ja luumoodustistel, sarved ja muud dekoratsioonid, mis olid arvatavasti paaritumisrituaalide osa. Nad võisid mängida ka tähtsad rolli kiskjate eemalehirmutamises. Kiskjad pidasid jahti ja elasid enamasti väikestes rühmades, isegi suuremad 10-ne meetrised kiskjad. Samuti oli neil paigas karja juht või juhtpaar ja esimesena said süüa tähtsamad ja tugevamad. Kõige suuremad kiskjad aga, nagu Tyrannosaurus ja
tappa temast palju suuremaid loomi. Dromaeosaurse ainulaadsed randmeliigesed võimaldasid käsi küljelt-küljele pöörata, mis sarnanes linnutiiva liigutustele. [3] 7 Dinosauruste toitumine Dinosauruseid oli nii taimetoidulisi kui ka lihatoidulisi, suuremad nendest aga olidki taimtoidulised. Taimtoidulistel dinosaurustel olid laiad ja lamedad hambad et nad saaks tükeldada ja ribastada taimi. Taimtoiduliste dinosauruste toit oli mitmekesine, see segu lehtedest, okstest ja seemnetest. Mõned taimtoidulised dinosaurused võisid ka neelata kive, mis aitasid tal jahvatada kiuliseid taimseid tarbituid toite. Selliseid kive on leitud isegi dinosauruste skelettide juurest. Loomtoiduliste dinosauruste hambad olid teravad, pikad ja sakilised et läbi närida ka sitket liha
Väliskeskonna faktoritest on soo determinatsioonil kõige olulisem temperatuur.Temperatuurist sõltuv soo determinatsioon (edaspidi TSD) esineb kõikidel uuritud krokodillilistel, paljudel kilpkonnalistel ning mõnedel sisalikel. (Tõnu, T. 1991) Siit on püütud leida põhjendusi Kriidi ajastu teisel poolel toimunud maakera loomastiku suurele muutumisele. Algpõhjuseks peetakse kliima järsku jahenemist. Juhul, kui Kriidi ajastu suurtel sisalikel (ehk dinosaurustel) esines TSD, võis juba mõnekraadiline kliima jahenemine muuta niivõrd oluliselt nende loomade populatsioonode soolist struktuuri, et tagajärjeks oli väljasuremine. Kuid miks surid kõrvuti dinosaurustega välja ka mitmed teised roomajad (ihtüosaurused, pterosaurused jt) ning selgrootud, kilpkonnad ja krokodillid jäid elama? Teooria esitajad on ühe põhjendusena toonud väite, et suured sisalikud elasid enam avatud biotoopides,
) evolutsioonis. Linnud (Aves) on dinosauruste üks monofüleetiline haru, tekkinud Juuras.( linnud põlvnevad dinodest) Ainus dinosauruste klaad, mis elas üle Kriidi ajastu lõpu ökokatastroofi ja hakkas pärast seda vabanenud ruumis eriti tormiliselt lahknema. Algselt olid linnud pisikesed dinosaurused, kes hüppasid ringi puude otsas. Nende kehasoomused olid lõhestunud peenteks harudeks, saanud sulgedeks, et väikeses kehas soojust hoida. Võib olla, et sulgi leidus ka mõnedel teistel dinosaurustel. 126. Ainupilulised ( Monotremata ): erinevusi teistest kaasaja imetajatest ( Theria ). Ainupilulisi on tänapäeval alles vaid viis liiki: nokkloom (Ornithorhynchus anatinus, ka Platypus) ja neli sipelgasiillaste liiki (perekonnad Tachyglossus ja Zaglossus) Austraalias ning Uus Guineas. Neil on nagu roomajatel ja lindudelgi üksainus tagumine ava, kloaak. Sipelgasiilid kannavad oma mune kukrus, nokkloom hoiab pesas. Piimanäärmed on, aga nisasid pole – pojad imevad ema piimaseid kõhukarvu
12. Millisel roomajate rühmal tekkisid suled? Milleks see alguses tarvilik võis olla? Teropoodide hulgast eristunud Coelurosauria esindajatel olid esimesed filamentsed suled. Sellesse gruppi kuulusid ka türannosaurused, kuigi neil sulgi polnud ja neist otseselt linde ei tekkinud. Algselt olid suled ilmselt seotud termoisolatsiooniga, hiljem tuli juurde lendamise funktsioon. Preadaptsiooni näide. 13. Missugused olid kohastumised, mis võimaldasid dinosaurustel saavutada hiigelmõõtmeid? Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega lindudele sarnanev süsteem. Munemine võimaldas saada suhteliselt suure järglaskonna. Suured imetajad seevastu on väga aeglased sigijad. 14
annaabi.ee 
