ihaldatud eesmärk.. Hayeki kohaselt on tõenäoline, ,,et leidub inimesi, kes ei väärtusta vabadust sellisel kujul, nagu meie seda käsitleme, kes ei suuda näha, et nad ammutavad suurt kasu sellest, ja kes oleksid valmis sellest loobuma teiste eeliste pälvimiseks"(2007: 357). Siinkohal on vajalik esmalt mõista, et inimesed võivad olla vabad, aga seejuures õnnetud, vaesed, teha vigu ja põrkuda moraalsete dilemmadega. Nii võib aga ka kõige vaesem talupoeg või käsitööline Hayeki näitel olla oluliselt vabam, oluliselt enam oma otsustes sõltumatu ja nõnda enese elu peremees kui mõni ehitustööde või sõjaväe ülemjuhataja seda on. Selles mõttes on vabadus Hayeki kohaselt indiviidi jaoks üks hüve teiste omataoliste kõrval. Heyeki sõnul peab hoopiski kaaluma, kas vabaduse väärtus üldsegi seisneb selle ihaldusväärsuses indiviidi jaoks, kas vabadusest tulenev
absolutistlikud. On alativäär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav Mõnikord puutume aga elus kokku teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. moraalikonfliktidega, dilemmadega, N. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort millele ei ole ühest vastust. tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka
loomuliku surma puhul esineb vähem. Suitsiidisurma lein toob endaga tihtipeale kaasa tõrjutuse ja mahajäetuse tunde, samas ka märgistatuse-, häbi- ja piinlikkusetunde. Suitsiidiohvri leinaja veedab palju aega, püüdes leida suitsiidi sooritanu motiive ja põhjusi ning teda vaevab kogu aeg küsimus "miks". Üldine tõekspidamine, et vanemad on vastutavad oma laste tegude eest, seab suitsiidi sooritanud lapse vanemad silmitsi moraalsete ja sotsiaalsete dilemmadega. 4.1 LEINAJA ABISTAMINE Olulist rolli suitsiidileina puhul etendavad eneseabigrupid inimestele, kes on kaotanud lähedase suitsiidi läbi. Abi otsimine on tugevuse, mitte nõrkuse näitaja. Perekond on üks olulisemaid toetuse allikaid. Leina omavahel jagav perekond suudab paremini leppida kaotusega ning ühine leinaprotsess tugevdab perekonda kui tervikut. Perekonna seisukohalt on oluline väljendada oma leina, avalikustada surmaasjaolud ja mõista, et iga inimene elab leina läbi erinevalt
ühiskonnas. Eetiline absolutist usub, et on olemas moraaliprintsiibid, mida ei tohi kunagi eirata. Moraaliobjektivist näeb ka erandite võimalust. Eetiline absolutism ei arvesta kultuuri. Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Alati on väär teha halb tegu, et tuua häid tagajärgi, aga vahel on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. (topelttagajärje doktriin ehk TTD) On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Mõõdukas moraalne objektivism: kui üks printsiip satub konflikti teisega, siis võib teine üldkehtiva printsiibi üles kaaluda. William Ross. Mõningad moraaliprintsiibid on siiski absoluutsed.
See on koht, kus inimene saab ennast teisiti hinnata. Mõned nõustamise põhiväärtused on(McLeod, 2007;152): • Sügav austus inimese vastu • Jaatamine ja autentsus • Kaasatus • Inimesed on sotsiaalsed olendid • Inimesed arenevad • Inimesed mõtlevad • Inimene on oma elu ekspert • Reaalsus konstrueeritakse • Inimesed on tegutsejad • Inimesed annavademotsioonidele kehalise kuju • Olla inimene tähendab võidelda eksistentsiaalsete dilemmadega Põliselt peab nõustaja siiski meeles pidama seda, et iga inimene on võrdne ja igal inimesel on võimalus ise ostustada oma elu eest, nõustaja ei tohi halvustada ja kritiseerida abiotsja vajadusi, ta ei tohi kliendi hukka mõista mitte mllegi üle. Nõustaja olulisemaid omadusi on usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus. Oluline on meeles pidada, et nõustajana võib kokku puutuda igasuguste erinevate inimeste ja
1. nautlev elu: õnnelik ollakse kõikvõimalikes naudingutes söömises, joomises, lõbutsemises, riietumises jne. ; 2. tegutsev elu: eesmärgiks on aktiivsus (majanduses, poliitikas jne.); 3. mõtisklev elu: elu olemuslike seoste leidmine, omaenda sisemise tasakaalu ja rahu leidmine, täiuslikkuse taotlus. 1.2 Eetika kategooriad 3 Eetika tegeleb peamiselt inimeste käitumise ja otsustamise dilemmadega, aga samuti konfliktide ja huvide temaatikaga. Eetiline dilemma vajadus valida kahe, harilikult teineteist eetilisuse seisukohalt välistava võimaluse vahel. Üldised eetilised dilemmad: · hea ja halva vahel; · hea ja hea vahel; · halva ja halva vahel. Konkreetsed ärieetilised dilemmad on valikud erinevate subjektide omanike ja töötajate, omanike ja klientide, töötajate ja klientide, äripartnerite ja omanike, isiklike ja firma, võimu ja firma jne huvide vahel.
· Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid Kuis panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi siis, kui teisi läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon Sotsiaalsete reeglite tüübid · Turiel ja Nucci 1978 Moraalireeglid Konventsionaalsed reeglid Prudentsiaalsed reeglid Moraalne areng · Piaget uurimused mängureeglitest · Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet) Lood moraalsete dilemmadega · Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. · Kas mees toimis õigesti? Miks? · Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3
kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga
ägedalt vastu, juhul kui nad pole kokkuleppe sõlmisel ise olnud aktiivsed), prudentiaalsed reeglid (keelavad iseenda kahjustamist). Lapsed (lasteaiaealised) teevad neil juba vahet. Moraalne areng. 34 Piaget' uurimused mängureeglitest. Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet). Lood moraalsete dilemmadega (nt Haige naine vajab ellu jäämiseks ravi. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mida mees peaks tegema? Miks?). Kohlbergi järgi 3 staadiumit: 1. Staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. Staadium: Konventsionaalne (kasvatus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sotsiaalse korra säilitamine, kohuste täitmine) 3
annaabi.ee 
