● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine;
polnud näinud veel modernset sõda ja sellega kaasnevaid koledusi. 20. sajandi alguses levis arusaam, et sõda on ülev ja sangarlik nagu muistsel ajal. Nii ei tahtnud sõda ainult relvatöösturid, kellel olid omakasupüüdlikud huvid mängus, ja sõdurid vaid ka lihtrahvas. Kui valitsused oleks toiminud vastupidiselt rahava tahtele, ei oleks sõda võibolla puhkenud, kuid see oleks kaasa toonud omajagu rahutusi ja tõenäoliselt viinud ikkagi diktatuurini, tuues enda kaasa ikkagi sõja. 1914. aastal puudusid maailmas rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada riikidevahelisi läbirääkimisi või kutsuda kokku suurriikide liidreid. Selliste institutsioonide puudumine jättis kõik otsused suuremate ja mõjukamate riikide kätesse, kes olid jõu poolest teistest üle. Kui Venemaa ei oleks asunud 1914. aastal toetama
inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi.Ei tunneta huvide sarnasust. Klass iseenda jaoks – suudavad teadlikult oma huvide kaitseks organiseeruda.Tähtsad ka omandisuhted. Kui klass hakkab ennast teadvustama ja teisele klassile vastandama, tekib klassivõitlus. Klassivõitlus otsustavas faasis siirdub osa kodanlusest proletariaadi poolele (ideoloogid, Marx ise). Kapitalism on viimane klassiühiskond.Klassivõitlus viib proletariaadi diktatuurini ja eraomandi kaotamiseni. 6. Võõrandumise problemaatika Marxil. Töö produkti võõrandumine. Esemes asjastunud töö. Esemestumine tähendab töölise jaoks eseme kaotamist, selle orjusesse langemist. Tööline võõrandub esemest. Töö võõrandumine. Tööline näeb tööd kui protsessi endast eraldiseisvana. Ei taha tööl käia enam, tunneb end õnnelikuna ainult väljaspool tööd. Tema
Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt igaühele tema töö järgi. (VIIDE) ✣ Lõplikult sõnastasid teaduslik klassiideoloogi K. Marxi ja F. Engelsi poolt. Kõige tähtsamad selle ideoloogia sätted kirjutas K. Marx 5.03.1852 kirjas Joseph Arnold Weydemeyer´ile : „see, mis ma tegin uut, seisnes järgneva tõestuses: ✣ 1) klasside olemasolu on seotud vaid teatud tootmise faaside olemasoluga, ✣ 2) klasside vaheline võitlus viib tingimata proletariaadi diktatuurini, ✣ 3) see diktatuur ise on üleminek igasuguste klasside likvideerimisele ja klassideta ühiskonnani" (VIIDE) ✣ sidudes klasside olemasolu teatud ajalooliste faasidega tootmise ehk erinevate tootmisvõimalustega, marksism avas materiaalsed alused klassideks jaotamise ühiskonnas ja klasside vastuolulisude sügavaimad allikad. Marksism tõestas, et klassideks jaotumine ei ole omapärane kõikidele ühiskonna arenemise faasidele ja kujutab
Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik (valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast? Marxi väitel on poliitika klassivõitlus, mis on paratamatu ning viib ühe klassi diktatuurini teise klassi üle. Selle diktatuuri vahendiks on riik. Kõrgemat huvi klassihuvist ei ole olemas. Lõppastmes peab proletariaadi diktatuur läbi eraomandi ja kodanluse kui klassi likvideerimise jõudma klassideta ühiskonda, mida nimetatakse kommunismiks. Poliitilised vaated ja neid realiseeriv poliitiline süsteem kujunevad välja ühiskondlik-majanduslike suhete baasil. Poliitika kas kaitseb olemasolevat baasi või loob tingimused selle ümberkujundamiseks
jõududeks. Seal otsustati lõplikult vabariigi kasuks ning 22. septembrist algas ka uus, vabariiklik ajaarvamine. Samas puhkes aga võimuvõitlus zirondiinide ja montanjaaride vahel, esimesed pooldasid laialdast demokraatiat (mis poleks küll laienenud naistele ega vaeseimatele, aga toonastele ühiskonna kandvatele jõududele), äärmusvasakpoolsed montanjaaride seast nõudsid aga koguni diktatuuri. Konvendi tegevus Jakobiinide diktatuurini Kuninga hukkamine 1792. aasta lõpul muutus Konvendi meelsus üha vasakpoolsemaks ning kuningavaenulikumaks. Endist monarhi vaadati üha enam kui kurjategijat ning lõpuks otsustati tema üle kohut mõista. Louis Capet ilmselt ei suutnud uskuda, et tema endised ustavad alamad võiksid ta surma mõista, seetõttu ei pööranud ta oma kaitsmisele erilist tähelepanu ning käitus Konvendiga isegi üleolevalt. Selle ning montanjaaride ässitustöö tulemusena mõistetigi kuningas 1793
arhitektuuri projekteerimisega, seda küll veidi umbusklikult ja kohalike olude tarvis traditsionaistlikult taltsaks tehes. Uude vabasse kodanlik-demokraatlikku Euroopasse kuulus Eesti Vabariik, mistõttu on loomulik, et selle ühiskonna eneseväljendus haakus mõõdukal määral moodsa arhitektuuriga. Kuid õige pea jõudsid noored kodanlikud demokraatiad kriisi ja neis maades tulid võimule autoritaarsed valitsused, mis võisid ulatuda demokraatia mõningasest piiramisest diktatuurini. Sõja järel, isikukultuste tingimustes nn. sotsialistlikku ühiskonda rajades ja laastatud maad taastades jätkus esialgu 1930. aastate traditsionalism, kuid mõne aasta jooksul surus end peale uus ametlik ideaal arhitektuurne stalinism. A. Kotlil kui väljakujunenud arhitektil oli maitseorientatsiooni muutus raske, ent oma kohusetundlikkuses, aga ka repressioonide hirmus, püüdis ta tõsiselt. Hrustsovlikul ,,sulaajal" vabanes
>USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud =>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse >Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud) >tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma =>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini eluolu 1920. aastad >valitses pettumus (mindi sõtta lootusega et sõjajärgne maailm on parem) >kergemeelsus >mood lubas naistel paljastada õlgu, käsivarsi, põlvedeni kleidid (moemaailmas Coco Chanel) >järjest rohkem autosid (Ford) >dzässmuusika levik tänu grammofonile ja raadiole >kunstis dadaism, sürrealism (Dali) >NSVL (Stalini võimu tugevnedes) ja Saksamaa (pärast Hitleri võimuletulekut) sammuvad kultuuri hävitamise teele
sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Riigipäev kiitis heaks valitsuse erakorralised sammud, millega likvideeriti Weimari konstitutsioon. Erakorraliste volituste vastu julgesid hääletada vaid sotsiaaldemokraadid, kelle tegevus peagi keelustati. Ka ülejäänud parteidelt võeti varsti tegutsemisvabadus, mis viis Saksamaa ühepartei diktatuurini. Ametiühingud allutati jäigalt natsiparteile, streigid keelustati. Oma senise funktsiooni minetas ka Riigipäev. Senisest parlamendist sai nüüd esindusorgan. Mingeid diskussioone seal enam ei korraldatud, peale Hitleri seal kedagi rohkem kõnet pidamas ei kuuldud. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E
Kohus legitimeerib ennast ratsionaalsete põhjenduste kaudu (parlament valituks osutumisega). Põhjused ja otsused on transparentsed ning neid saab õigusteaduses kritiseerida. Kui otsused oleks ebaloogilised, kaotaks põhiseadusliku järelevalve kohus illegitiimseks! Vastu: PS saab tõlgendada väga erinevatel viisidel ning seega saab PS järelevalve kohus tõlgendada iga seaduse punkti enda vaatenurgast, kui esitab piisavalt palju ja piisavalt tugevaid argumente (võib viia kohtunike diktatuurini, kus võib PS jätta kohaldamata ning see on sisuliselt PS muutmine). Poolt: kohtunikud peavad ise ennast piirama ning piiramine väljendub otsustes kui ei piira, kaotab legitimatsiooni. ESM: Parlamendil on eelarvepädevus, kuid hetkel Riigikohus tahab pädevust piirata. Raha üle hakkaks otsustama Riigikohus. Teatud juhtudel võib Riigikohus sekkuda eelarvepädevusse, kuid see ei võta pädevust täielikult ära (nt parlamendiliikmete palgamuutuste küsimus). PS järelevalve kohtumenetlus:
detsmbris 1936. Sellele eelnes opositsiooni suurim vastuhakk - 4 eelnevat riigivanemat saatsid Pätsile märgukirja, kus kritiseerisid tema tegevust - Tõnisson, Otto Strandman, ..., ..., ... - kokku 5. Märgukirjades juhiti tähelepanu sellele, et valitsetakse ilma rahva poolt valitud parlamendita, valitsus täidab ainult riigivanema käsku, demokraatlike vabaduste puudumine - valitsus tugineb järjest rohkem jõustruktuuridele ja niimoodi jätkates jõuab Eesti Vabariik välja militaarse diktatuurini. Sooviti kaitseolukorra reziimi kaotamist - kui seda ei tehta, siis opositsioon boikoteerib rahvuskogu valimisi. Päts ise ei vastanud märgukirjale millegi muuga, kui raadiointervjuus taunis neid inimesi, kes viis meie probleeme välismaale. Mingeid järele andmisi ei tehtud. Rahvuskogu valimisid toimusi täiesti uue valimissüsteemi järgi. Eesti muudeti 80 ringkonnaks. Kuna opositsioon bokoteeris, siis
Keskklass hävitas aadlite ja vaimulike privileegid ning feodaalse õiguse ja valitsuse. Ideoloogiaks inimeste loomupärased õigused. Need aga pole töölisklassi, vaid keskklassi õigused. Valimisõiguste ja esindusvalitsustega varjatakse klassidespotismi. Seisusühiskond ja ajalugu pole lõppenud kapitalismi tulekuga. Kapitalistliku turumajanduse põhimõtted pole "ajaloo lõpp". Klassivõitlus viib paratamatult, deterministlikult, objektiivselt ja ratsionaalselt proletariaadi diktatuurini, millega kaasneb klasside kaotamine. Marx ei kiida heaks reforme kapitalistliku tootmisviisi kohandamist sotsialistliku hüvede/toodete jaotusega. Kapitalistlik süsteem tuleb hävitada ning seejärel luuakse parem süsteem. Kapitalismi välja arenedes: 1. tööstustöölised eristusid talupoegadest, 2. purunes majapidamistel põhinev tootmine, 3. toimus kapitalistlike tootmisüksuste kiire kasv nii arvuliselt kui võimult.
annaabi.ee 
