Diktatuurid Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks Plaanimajandus- majandus, kus mingit toodet või teenust toodetakse vastavalt riigis kehtestatud plaanile GULAG- laiaulatuslik vangilaagrite süsteem “Mein Kampf”- hitleri kirjutatud raamat tema ideoloogia põhimõtetest Ko...
2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained Suleti kaevandusi Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu
puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia peale surumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid. Diktatuuride liigitus Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia?
seda mõjutada. Lisaks säilis demokraatia ka Prantsusmaal, kus ei saanud kiidelda sama pika demokraatia ajalooga nagu inglased, kuid sealne demokraatlik kord oli üsna tugev. Esialgu majanduskriis ei mõjutanud Prantsusmaad, kuid kui tuli diktatuurioht, siis Prantsusmaal loodi Rahvarinne ning tänu nende edule suudeti diktatuurioht kaotada ja Rahvarinne oli suureks abiks ka majanduskriisi ületamisel. Kokkuvõtteks arvan, et diktatuurid kehtesti paljudes riikides, kuna diktatuuridega lubati majanduselu heale järjele viia, lubati kaotada tööpuudus ja see pani paljusid inimesi diktatuuri pooldama. Kuid riikides, kus demoktraatia oli heal järjel, ei lastud diktatuuri tulekuga senist korda mõjutada. Eliis Mets 9a kl
universaalset lahendust. Totalitaarsed riigid • Võimu koondumine ühe isiku ja tema sõltlaste kätte. • Kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse üle. • Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond – hirmuvalitsus. • Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias • Nii vahetuski Euroopas 1920. aastate demokraatia 1930. aastatel diktatuuridega. Esimese maailmasõja käigus tekkinud riikidest suutsid demokraatia säilitada vaid Tšehhoslovakkia ja Soome 1939. aastani. Oli ka neid riike, kus demokraatia üldse ei tekkinudki, nt Venemaal. Diktatuuride tunnused • Juhikultus • Ainupartei • Ametlikud vaenlased • Sala- ja julgeolekuteenistused • Propaganda
Rahvarinne lagunes septembris 1938 ja suurenes taas parempoolsete erakondade mõjuvõim, kuid demokraatia oli päästetud. Inglismaal oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust, põhiseaduslik monarhia toimis hästi, valitsus küll vahetus kiiresti, aga diktatuuri ohtu siiski polnud. Eelnimetatud riikides oli poliitiline areng märgatavalt kiirelt arenenud. Inimeste elutingimusi parandati ning seadusi muudeti pidevalt, et kõigi elu muutuks veidi inimlikumaks, kuid totalitaarsete diktatuuridega riikides poldud nii mõistvad. Demokraatlike riikide plussid olid, et rahvas oli iseseisev, võrdsed demokraatlikud vabadused ja inimõigused, majanduslikult piiramatu, tagas rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Valida said ka poliitikaga vähem seotud inimesed, lubatud oli mitu ideoloogiat. Miinusteks võib lugeda, et demokraatia oli äraostetav ning kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus olla
Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud ka kritiseerida nii riigiametnikke kui ka muid isikuid, aga viimastel on õigus kriitikat ka mitte tähele panna. Pärast II maailmasõda peeti USA-d üheks suurimaks demokraatia kaitsjaks, ent vaadates
ja presidendi ülesandeid. Majanduskriis, krooni devalveerimine ja valitsuse suhteliselt kiire vahetumine, tekitasid rahva hulgas rahuolematust. Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. See nägi ette tugeva presidendivõimu loomist. Uue põhiseaduse võimalusi kasutas ära-sealhulgas vapside endi vastu-Päts, kes sundis 1934.aastal Riigikogu ,,vaikivasse olekusse", keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. Järgnes nn Pätsi aeg, mis oli teiste diktatuuridega võrreldes leebe, pealegi majanduslikult edukas. Läti ja Leedu Ka Läti valis 1920.aastatel tugevalt parlamentaarse riigikorra, kuid erinevalt Eestist oli Lätil olemas võrdlemisi piiratud volitustega president. Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis, otsustas järgida Pätsi ja teostas riigipöörde, hakkas kehtima autoritaarne võim. 1936
vähemusrahvad, maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis, Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas, uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire, 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. sõja põhjused demokraatia nõrgenemine ning selle asendumine diktatuuridega, lääneriikide tegevusetus rahustamispoliitika, Versailles' süsteemi kokkuvarisemine Saksamaa hakkas taas end sõjaliselt kindlustama (Hitler viis väed Reini tsooni), MRP sõlmimine, Rahvasteliidu nõrkus, suurriikide vahelised vastuolud. sõja tulemused lääne demokraatia saavutas võidu, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas, suured inimkaotused 60 milj inimest, suur areng sõjatööstuses (tuumapommid),
Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. · Totalitaarne diktatuur
paremäärmuslased ja kommunistid vasakäärmuslased. Mussolini ItaaliasAntifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Loodi salapolitsei jne. Samas jäta meelde, et Itaalias tegelikult oli veel kuningas, kuid Mussolini oli tegelik valitseja. Samas võrdluseks teiste diktatuuridega on see, et ei kiusatud juute taga nii massiliselt kui seda oli Hitleri Saksamaal, ei loodud koonduslaagreid jne. Pigem on paljud inimesed öelnud, et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana Rooma aegseid ehitisi ja monumente jne, tugevdati sõjaväge. Kõik toimis nii kaua kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole. 2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks
· Demokraatia nõrkus, uued riigid · Majandusraskused · Mitmed riigid I ms kaotajate hulgas Tunnused · Ühe partei/juhi ainuvõim · Parlamendi tegevus peatatud v formaalne · Demokraatlike vabaduste piiramine · Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Totalitaarne diktatuur
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Fašism ei usu igavese rahu võimalusse ega selle kasusse ja hülgab
>1936. a võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused Eesti >1920. aastaid iseloomustavad otsingud >1924. a 1. dets kommunistide mässukatse >järgnevad üsnagi edukad aastad: *mark vahetati krooni vastu *majandus tõusuteel >1930. aastad majanduskriis, millele järgnes autoritaarne periood *krooni devalveerimine *valitsuse kiire vahetumine *vapside liikumine *nn põhiseaduse kriis =>1934. a Pätsi riigipööre, autoritaarne reziim *teise diktatuuridega võrreldes leebe ja vabameelne ning küllaltki edukas 10. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel NL ülimaks eesmärgiks endiselt maailmarevolutsioon >1920. aastatel lootis saavutada Komiterni abil; 1930. aastatel tulevase sõjaga 9 >1934 sai Rahvasteliidu liikmeks Saksamaa eesmärk: taastada Saksamaa endine positsioon, mis temalt Versailles' lepinguga oli võetud
annaabi.ee 
