Digitaaltelefon (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Analoogtelefon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Analoogtelefon Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja............................................................................................

Side

11

docx

Mobiiltelefon

kasutuskõlbliku telefoni. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" ­ hääl). Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Gower-Belli telefon, 1880 Üks esimesi telefone, ca 1877 Alexander Bell uskus oma leiutise suurde tulevikku, nii kirjutas ta 1878.aastal:"Kuigi ka praegusel ajal on telefonil lai kasutusväli, usun ma siiski, et tulevikus suureneb see veelgi." Tänaseks on selge, et see oli küll väga tagasihoidlikult öeldud. Telefon aastast 1899 120 aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid

Side

7

doc

Analoogtelefon

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö:.Analoogtelefon Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "

Side

3

doc

Digitaaltelefon (raadio- ja sidetehnika)

Siis vajutasime uuesti "Diversion" klahvi, tuluke klahvi juures jäi põlema. Vajutasime klahvi "Clear". Helistasime 25lt 26le, helisema hakkas 20. Uuesti "Diversion" klahvi vajutades sai ümbersuunamist lõpetada. 4.4.2 Helistati 20lt 26le. Valisime digitaaltelefonil 25 (kõrval olev telefon) ja valisime oma numbri (26) ning vajutasime nuppu "F3". Saime rääkida 20ga. 4.5 Mittehäirimine Valisime digitaaltelefonil *27# ja vajutades "Clear", meile helistades telefon ei helisenud. 4.6 Kui helistate, kuid abonent ei reageeri 4.6.1 Telefonil 25 oli toru hargilt maas. Helistasime 26lt 25le, liin oli kinni. Vajutasime klahve "F1" ja "Clear"; lambike jäi põlema. Panime 25 toru hargile, siis helistas 25 automaatselt meile, 26-le.  4.6.2 Analoogselt võib toimida järjest mitme numbriga, need pannakse järjekorda. 4.7 Kui saate helistamisel teate abonendi hõivatusest 25 toru oli hargilt maas. Valisime 26l numbri 25, see oli kinni. Vajutasime klahve

Side

1

doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side

6

doc

Eesti keele sõnaseletusi

A buklett ­ voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo ­ kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi - sepatöös käsutatav t

Eesti keel

110

ppt

ISDN

veel omad standardid. Nimelt kuulub ISDN funktsioonide hulka helistaja numbri ülekandmine (ja seega numbrinäit). Teiseks kõik andmeside võimalused, millest eelnevalt juttu on olnud, toimivad ainult ISDN-ga.  Kui telefonijaam ühendatakse teise jaamaga näiteks R2 -signalisatsiooniga, siis ISDN-andmesidet ei ole jaamade vahel võimalik korraldada. ISDN-side korral on iga kord määratletud kõne tüüp (heli-, andme-, videokõne või faks).  Nii võivad arvuti ja telefon kasutada üht abonentnumbrit, ent sissehelistamise korral tehakse kõne tüübi järgi kindlaks, kas see tuleb suunata telefoniaparaadile või arvutile.  Videotelefoni korral näiteks saab telefon selle järgi aru, kas talle helistatakse tavalise või videotelefoni pealt. Kuna So -liinile on võimalik omistada mitu numbrit, siis võib näiteks ühele arvutile anda mitu abonentnumbrit.  siseneva kõne puhul vaatab arvuti, kas nüüd tuleb hakata vastu võtma faksi, olla

Arvutiõpetus

44

pptx

Pariisi rahukonverents

MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium  Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q  Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik ­ konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma t

Ajalugu

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)