vahekaugused (mm); U11 läbilöögipinge (pinge, mille juures toimub dielektriku läbilöök), E11 läbilöögipingele vastav elektrivälja tugevus; U11V keskmine mõõtetulemus; U1 ja U2 üksikud mõõtetulemused Graafikud: Tulemuste analüüs: Tasapind-teravik elektroodi korral on väljatugevus ligikaudu kaks korda väiksem kui tasapind-tasapind elektroodiga. sama võib öelda ka läbilöögiks vajaliku pinge kohta. Paberi ja õhu dielektrilisi omadusi võrreldes on näha, et paberi läbilöögipinge on õhu omast väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem. Õhu läbilöögiväljatugevus ühtlases väljas umbes 2,1 kVef/mm. See sobib töös saadud tulemustega, nt. tasapind-tasapind elektroodi kaugusel 7 mm mõõtsime tulemuseks 2,15 kV/mm. Ühtlase struktuuriga tahkedielektriku elektriline tugevus on elektrilise läbilöögi puhul väga
Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi. Pinged kuni 1000 V. Kasutada kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemid kasutada ei tohi. Võib võtta kinni kannatanu kuivadest riietest , nt. kratist , varukast jms. kui mitte kindlasti puuduetada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi vms. Pinged üle 1000V Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge joaks ette nähtud. Eemaldada inimese pealt elektri juhtmed. Viivitamatult hakata elustama ja teatada kiirabisse. Elektriohutus Elektriohutuse tagamiseks tuleb jälgida reegleid. Soovitatav pole ise minna näppima elektriseadmeid millest pole õrna aimugi kuidas see töötada võiks. Kindlasti tuleks isolatsiooniriketega laualambid , puhurid jt. elektririistad asendata koheselt uutega. Katkised
Lavoisier'd 1784. aastal. Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" ( mis on tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (mis on tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon. 1771. aastal tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776. aastal võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. 1797. aastal määras Cavendish pöördkaalu abil gravitatsioonikonstandi suuruse ja selle abil arvutas ainult 1% veaga Maa massi. Gravitatsioonikonstandi määramine võimaldas arvutada ka Kuu, Päikese ja teiste taevakehade massi.
vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Sammupinge - pinge maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad sammu kaugusel. Sammupinge tekib juhul, kui inimene puutub sellises piirkonnas maad korraga vähemalt kahe kehaosaga. Madalpingeliinid (alla 1000v), ohutu ala see, mis jääb kaugemale kui 5m. Mida niiskem pinnas, seda ohtlikum juhtmele lähenemine. Astudes erineva potensiaaliga rõngaste tsooni - elektrlöök jalast jalga
doosi arvestustele, mis tulenevad ioniseerivast kiirgusest. Doosi ennast ehk annust defineeritakse kui neeldunud energia hulka keskkonna ühe massiühiku kohta. Doosi mõõtühikuks materjalides on grey (Gy), kuid bioloogilistes kudedes on selleks siivert (Sv), kus siis 1 Gy ja 1 Sv on võrdsed 1J (dzauliga) kilogrammi kohta [4]. On mitmeid meetodeid kuidas mõõta ioniseeriva kiirguse mõjul neeldunud doosi. Tavaliselt kasutatakse selleks dosimeetreid sisaldavaid dielektrilisi materjale, mis on võimelised salvestama neeldunud energia doosi. Hiljem saab neeldunud doosi maha lugeda, mõõtes termiliselt stimuleeritud luminestsentsi (TSL) või optiliselt stimuleeritud luminestsentsi (OSL) intensiivsust. Üldjuhul arvatakse, et kiiratud valguse hulk sõltub lineaarselt kiiritusdoosist. Protsessi aluseks on järgmine mehhanism. Kiirguse vastasmõju kristalliga põhjustab selle elektronide siirdumist
erinevaks, mille kohta öeldakse, et dielektrik polariseerub. Dielektriku r 1 r polarisatsiooniastet iseloomustab polarisatsioonivektor: P = p ei , so selle V i mahuühiku dipoolmoment. Isotroopsetes dielektrikutes ja mitte eriti tugeva elektrivälja r r korral P = 0 E , kus on aine dielektrilisi omadusi iseloomustav suurus, nn dielektriline vastvõtlikkus ( >0). Polariseerumisel dielektriku laengud nihkuvad, tekivad nö mittekompenseeritud e polarisatsioonilaengud. Elektriväli dielektrikus on superpositsioon välisest väljast ja polarisatsioonilaengute väljast. r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle
erinevatest materjalidest detaile ~20 mm kauguselt. Tulemusi iseloomustab allolev väljavõte. 16 Sooritati katsed leidmaks anduri sisselülitamise ning väljalülitamise piirväärtuseid. Ilmnes, et hüsterees on suurim metallist materjalide puhul. 1.4. Mahtuvusandur Mahtuvusandurid reageerivad ükskõik mis materja-list objekti lähendamisel. Mahtuvusanduri konden-saatori plaadid võimaldavad tunnistada dielektrilisi tingimusi selle anduri pea vahetus läheduses. Sõltu-valt tunnistatava objekti ja anduri vahelisest kaugu-sest, muutub mõõtetsoonis mahtuvus. Mahtuvus sõltub mitte ainult objekti kaugusest vaid ka objekti materjali dielektrilisest läbitavusest ja objekti kujust. Objekti lähenemisel andurile, suureneb mahtuvus. Kui etteantud läviväärtus on saavutatud, käivitatakse transistoril ostsillaator, mille abil sisseehitatud
Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kinni kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha,. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega Joonis 11.1 Kannatanu vabastamine kuni 1000 V pinge korral PINGED üle 1000 V (joonis 11.2) Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud. Joonis 11.2 Kannatanu vabastamine üle 1000 V pinge korral Elektritraumad. Elektrilipõletuste puhul eristatakse nelja astet: 1) naha punetus 2) villide moodustumine 3) naha söestumine 4) nahaaluse koe söestumine. Põletused tekivad kontakti korral elektrivooluga. Sel juhul läheb vool kehast läbi; põletused võivad tekkida ka kaarleegi mõjul, lühiühenduse korral.
Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele. Alles James Maxwell vaatas läbi Cavendishist järele jäänud paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui
O--H...:N (29 kJ/mol or 6.9 kcal/mol) O--H...:O (21 kJ/mol or 5.0 kcal/mol) N--H...:N (13 kJ/mol or 3.1 kcal/mol) N--H...:O (8 kJ/mol or 1.9 kcal/mol) HO--H...:OH3+ (18 kJ/mol or 4.3 kcal/mol) 100 102 Dielektriline konstant. Dielektriline konstant on suurus, mis näitab, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Dielektrilisi konstante: Vesi 81 (33 88); Sipelghape 58; Etanool 27; Kloroform 5,1; Bensool 2,3; 103 Coulombi seaduse ja vee dielektrilise konstandi juurde juurde 104 Soolsus massi järgi 105 Aine kolm olekut (agregaatolekud) Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende
Niiskeid riideid ja metallesemeid kasutada ei tohi. Võib võtta kannatanu kuivadest riietest, näiteks pintsaku hõlmadest, kuid parem mitte puudutada keha. Käte isoleerimiseks võib panna kätte dielektrilised kindad või mähkida käte ümber salli, särgi, kummimantli jne. Enda isoleerimiseks võib tegutseda ühe käega. 36. Kuidas vabastada kannatanu elektrivoolu alt üle 1000V pinge korral? Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle jaoks ette nähtud. 37. Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib? Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga. Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5mm, harva kuni 1cm. 38. Elektriseadmete ohutusklassid
Mida happelisem on lahus, seda väiksem on selle pH väärtus ning mida aluselisem on lahus, seda suurem on pH. Lahuse pH sõltub nii lahustunud aine omadustest kui ka lahuse kontsentratsioonist. Dielektriline konstant on oluline “lahustumiskeskkonna kujundaja”.! dielektrilised konstandid - suurused, mis näitavad, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas (lahustis) väiksemad kui vaakumis.! Dielektrilisi konstante:! Vesi (polaarsed molekulid) – 81 (33…88);! ; Sipelghape – 58;! Etanool – 27;! Kloroform – 5,1; Bensool (vähepolaarsed molekulid) – 2,3;! Suhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.! Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt E. See avaldub konkreetse keskkonna korral
tegur juhtiv. Vee dielektriline konstant Tavalistest lahustitest on kõige suurem dielektriline konstant veel - 81 see tähendab, et vesilahuses on vastastikused tungid laetud ioonide vahel 81 korda väiksemad kui kristallides. Lahustites mille dielektriline konstant on väike, dissotsiatsooni ei toimu, või toimub vaid vähesel määral. Dielektriline konstant on suurus, mis näitab, mitu korda vastastikused tungid kahe laengu vahel on antud keskkonnas väiksemad kui vaakumis. Dielektrilisi konstante: Vesi 81; Sipelghape 58; Etanool 27; Kloroform 5,1; Bensool 2,3; Keemiline ka solvatatsiooniteooria selle kohaselt moodustavad lahustuva aine ja lahusti molekulid ebapüsivaid keemilisi ühendeid solvaate (vee puhul hüdrataate) H2SO4*(H2O)n; CaCl2*H2O jt. 61. Lahuste külmumine ja keemine. Rault'I seadus. Kõik puhtad vedelikud külmuvad ja keevad konstantse rõhu juures kindlal temperatuuril.
Läbilöögitugevus sõltub puiduliigist, niiskusest, temp, kiudude suunast. Niiskuse ja temp. kasvades läbilöögitugevus väheneb. Piesoelektriline efekt e kristallilised jõud mõjuvad kiududega 45° nurga all. Efekt on max absoluutselt kuivas puidus, kuid siiski pea olematu. Puidu elektrilisi omadusi saab kasutada puidu niiskuse määramisel, immutusprotssesil, kuivatamisel, liimimisel, staatilise elektri maandamisel, puidu lõikamisel jt. Dielektriline läbitavus- ainete dielektrilisi omadusi iseloomustatakse suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab kui palju suureneb nt puiduga täidetud kondensaatori mahtuvus, võrreldes õhukonsensaatoriga. Õhu ja gaaside dielektrilise läbitavuse väärtus 1, kuival puidul 2...4 olenevalt liigist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vahelduvvoolu korral väheneb voolu sageduse suurenemisel, puidu niiskuse suurenemine tõstab seda konstanti
Üldteada on, et maakoore alumine kiht (660-2800 km) koosneb 75-80% MgSiO3 perovskiidist, 5-10%. CaSiO3 perovskiidist ja 10-15% magneesium vüstiidist (MgO ja Fe(1- x)O segu). Seega MgSiO3 perovskiit moodustab ligi poole meie planeedi üldruumalast. 90 % metalle omavad stabiilseid perovskiidi struktuuriga oksiide. Materjaliteaduse jaoks on perovskiitidel rida huvitavaid füüsikalisi omadusi. Nende hulgas on ülijuhtivus, magnettakistus, ioonjuhtivus ja suur hulk dielektrilisi omadusi, mis on suure tähtsusega mikroelektroonikas ja telekommunikatsioonis. Perovskiidi struktuuri omavad paljud kõrgtemperatuursed üli- ja ioonjuhid, samuti ka paljud magnetilised ja segnetelektrilised materjalid. Sidemete vaheliste nurkade paindlikkuse tõttu võib perovskiitide struktuuris esineda palju erinevat tüüpi kõrvalekaldumisi ideaalsest struktuurist. Teaduslikuks ja tööstuslikuks otstarbeks vajatake klaasi, mis oleks läbilastev nii nähtavas kui ka UV kiirguse
annaabi.ee 
