Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud ⮚ XIX sajandi II pool – eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob ● Mis on uus kultuuriajalugu ? ❖ Uus kultuuriajalugu on antropoloogiline ajalugu – palju väikeseid detaile. Kultuuri vaadeldakse ühtse tervikuna. Tuleb käsitleda mitmekesisena
Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas „Gaben“ (annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend – pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend – kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid – risttahukad, prismad
Proosaromaanivahele põimitud pikki värsse. Jutukirjandus- kathAnaka. KathA-koa- üks mahukamaid. Dzainistidel ka oma draamakirjandus- prakaraNa. Kõige kuulsam näitekirjanik RAmacandra. Tema sulest pärit sadakond teost. Kuulsaim kannab nime ,,Nirbhaya-BhIma-vyAyoga" 1124 toimunud vaidlus digaMbara ja .... õpetaja vahel toimunud vaidlus. Kõige varasemad neist loodud 3.ndal sajandil e. kr. Neid nii lüürilisi kui didaktilisi. Anonüümne didaktiliste poeemide kogu ,,Pranattara-ratnamAla". Amitigati kirjutanud palju värsse, ,,SubhASitaranasaMdoha". ,,YogaAstra" 3-13saj. põhiline hulk maailmakäsitlust uurivaid tekste. Inimeste maailm taeva ja põrgusüsteemi ühenduspunkt. Yojana. Inimeste maailmas olemas oma jumalad. Jumalad ei ole sugugi ainult taevas. Põrgukihte on seitse. Põrguid ise ka seitse tükki. Kalliskivi, haua, liiva, muda ja pilkase pimeduse põrgu. Dzainistide käsitluse järgi võib sündida põrgusse ka loomana
1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Fröbel käsitles mängu ka kui teraapiat, mis aitab lapsel lahendada sisemisi konflikte ja vastuolusid. Fröbel leidis, et lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas ,,Gaben" (annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine)
Baltimaade kultuurielu jaoks mõjukas sündmus oli Tartu ülikooli taasavamine. Laialt levisid trükikojad, raamatute kirjastamise organisatsioonid, raamatukogud ja raamatukaubandus. Kõik uued trükikojad hakkasid välja andma eestikeelset kirjandust. Seda levitas aktiivselt ka Õpetatud Eesti Selts. Ilmalik teabekirjandus, mida talurahvas kõige enam tarbis, olid kalendrid. Vaimulikud tekstid asendusid kalendrites praktiliste õpetuste ja didaktiliste juttudega. Lisaks veel põllumajandus vihjed, loomade ravitsemine, valmid ja luule. Sündis eestikeelne perioodika. Ajakirjandus oli valgustav- õpetav, eesmärgiks populaarteaduslike teadmiste kandmine rahvani. O. W. Masingu ,,Marahwa Näddala-Leht" pani aluse eesti ajakirjanduse traditsioonidele. Olulisel kohal oli ka Masingu jätkaja Kreutwaldi ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tekkisid esimesed lauluseltsid.
Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni I maailmasõjani oli õitseaeg. Siit
samas 19.sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega". Enne 19.sajandit eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). XVI sajandivahetus esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked XVIII sajand eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX sajandi I pool esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud XIX sajandi II pool eestikeelse kõrgkirjanduse sünd, rahva- ja tarbekirjandus kaob Kirjandusloo kirjutamine kui rahvuslik projekt. Kirjandusajaloo kirjutamine on alati olnud rahvuslik projekt. Seostub kõrgkultuuri või ka selle aseaine rahvakultuuriga (kui kõrgkultuuri
kogu tunni vältel. 3. Õpetamise meetodid ja võtted peavad vastama õpilaste vanuselistele iseärasustele, arendama ja korrigeerima nende tunnetustegevust, soodustama vaimse ja praktilise tegevuse kujunemist, analüüsi-, sünteesi-ja üldistamisoskuse kujunemist. 4. Matemaatikatunni igal etapil toimub omandatavate teadmiste ja kujundatavate oskuste ja vilumuste kvaliteedi süstemaatiline kontroll. 5. Iga tund peab olema varustatud vajalike näitlike ja didaktiliste vahenditega, õpikute ja vihikutega (ruudulised ja valged tööks geomeetrilise materjaliga), mõõtmis-, joonestamis- ning tehniliste vahenditega. 6. Igas matemaatikatunnis peab olema tagatud organisatsiooniline täpsus: tunni iga etapi konkreetne eesmärk ja selle allutatus tunni üldisele didaktilisele eesmärgile, täpne tunni planeerimine ja iga etapi õige ajaline jaotus. Frontaalse töö ühendamine individualiseeritud ja diferentseeritud lahenemisega. 7
1. Reeglid kehalises kasvatuses. Sellest ajast, mil kehaline kasvatus lülitati koolisüsteemi, on välja kujunenud peaegu vaieldamatu fakt, et kehalise aktiivsus tunnis on piiritletud pôhiliselt sportlike tegvustega, vôi on orienteeritud sellesuunaliselt. Seetôttu on ka koolitunnis kasutatavad harjutused tulnud pôhiliselt koolivälisest spordist. Kui me vaatleme kooli kehalist kasvatust üldlevinud didaktiliste printsiipide alusel näeme me, et spordireeglite jäik integreeerimine kooli pôhjustab mitmeid probleeme. Arvestades laste erinevat kehalist arengut, huvisid ja vôimeid, osutub vajalikuks mitmete muutuste tegemine reeglites spordialade ja harjutuste integreerimisel koolisüsteemi. Ühest küljest on kehaline kasvatus orienteeritud vôimalikult paljude spordireeglite täpsele ülekandmisele kooli kehalisse kasvatusse
Seega on nende suundumuste toetamiseks ja laiendamiseks vaja pakkuda kvaliteetseid infoteenuseid. 3.2.8 Haridusteenuste pakkumine Lisaks kultuuripärandi säilitamisele ja selle väärindamisele on üks kultuuriüksuse esmaeesmärkidest pärandi kasutamine, mistõttu on oluline, et kultuuriveeb pakuks õpetuslikku multimeedium- ja interaktiivset tuge, mille eesmärk on edastada kultuuripärandi konteksti tõlgendus ja ajalooline rekonstruktsioon. Et teha kindlaks pakutavate didaktiliste teenuste profiilid, peab teenuste väljatöötamine põhinema lugejavajaduse uuringutel. Eriti tuleb kaaluda järgmisi teemasid: · pärandi esitus ajalookriitilisest vaatenurgast, · kommunikatsioonivormi sobivus kasutajaprofiiliga, · kogude ja dokumentide sisujuht, · puuetega (näiteks nägemispuudega) inimestele sobivad kasutajaliidesed, · rakenduse interaktiivsuse suurendamine iseõppimisvõimaluste laiendamiseks
annaabi.ee 
