- Nõrk – vabadus - Tugev – nõue Moraalsed teooriad Kolme tüüpi: - Eesmärgi põhised – utilitarism (kõige tuntum teooria) - Õiguse põhised - Kohustuse põhised Inimõiguste õigustamiseks sobivad õiguse põhised Inimõiguste õigustused - Consequentialism - Loomuõigus - Iseenesestmõistetavus - Inimväärtus - Moraaliagendid - Lepinguteooriad - Enda omamine - Õigused ja hüved Moraaliagent Dialektiliselt vajalik meetod - Argumendid esitatud väidetena - Ratsionaalsed agendid on nende väidetega seotud Tegudel on omadused: vabatahtlikkus ja eesmärgipärasus Ratsionaalne arutluskäik: - Tegevus et saada tulem – tulem on hea – tingimused tulemi saavutamiseks on head – vabadus ja heaolu – õigus vabadusele ja heaolule Lepinguteooriad John Rawls, A Theory of Justice, 1971 - Originaalpositsioon ja teadmatuse loor - Peamiste hüvede jagamine
Kuid Eesti Vabariigil tuleks veel mõnda aega püüda jätkata liberaalset, konservatiivset, mitteprotektsionistlikku majanduspoliitikat. See on tingitud paljustki asjaolust, et märkimisväärset riigipoolset toetust Eesti majandusel loota ei ole. Riigieelarvelised vahendid vägagi piiratud, struktuuripoliitilisteks eesmärkideks neid arvestatavas mahus ei jätku. Ka tulevikus Tuleb hoiduda mõttestampidest, tunnistada fakte, ning mõelda dialektiliselt. On vajalik meeles pidada, et mingil ajaperioodil sobiv ja häid tulemusi andnud majanduspoliitika ei tarvitse olla otstarbekas mõni aeg hiljem. Kahtlemata vajab ka Eesti innovatsioonipoliitika pidevat täiendamist ja muutmist, tuleb hakata majanduses toimuvaid makroökonoomilisi protsesse senisest tunduvalt põhjalikumalt uurima. Eesti integratsioon erinevate piirkondadega määrab oluliselt nii majanduse arengu
Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena
ebaproportsionaalselt üleval hoidma, siis see võib viia demokraatia hävimisele. 19.sajandil tekkis ka konfliktiteooria, mille üks tuntumaid esindajaid on Karl Marx (1818- 1883) Saksa majandusteadlane, filosoof ja sotsioloog, kes tegi majandusteaduslikke uuringuid Saksa ühiskonnas ja empiirilise materjali alusel julges välja pakkuda oma seisukohad, mis paneb ühiskonna arenema ja mis selle võimalikuks teevad. Mistahes ühiskond areneb alati dialektiliselt madalamatelt vormidelt kõrgematele. Ühiskonnad arenevad spiraali kujuliselt, saab eristada sotsiaalmajanduslikke formatsioone, mis on etapid, mis on maailma ühiskondade arenguloos olnud: · Ürgkogukondlik · Orjanduslik · Feodaalne · Kapitalistlik · Kommunistlik ideaal. Selle eelastmeks oli sotsialistlik ühiskond. Tegelikkuses maailma arengu ajalugu on läbinud neli formatsiooni ja viienda kommunismi eelaste sotsialism
Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on
teisiti olemise seisund - käsitleb loodusfilosoofia; 3)vaim pöördub eneseväljenduselt enesesse tagasi, võimeline olema iseendas ja iseenda jaoks - käsitleb vaimufilosoofia. Alguses nimetab seda jumala esituseks, nii nagu Jumal oma igaveses olemuses enne looduse loomist on. Vaatleb vaimu ideed ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis. Realist selle koha pealt - mõisted kujutavad maailma olemust mõtetes üksnes mõelduna. Dialektiliselt üht mõistet teisest tuletades ei ole me loojad, vaid vaatlejad. Loodusfilosoofia. Hegelit ei tõmmanud mitte loodus, vaid väline vaimuriik - vaimuteadus, inimese-ühiskonna ajalugu. Loodusfilosoofia on Hegeli süsteemis nõrgim osa, toetub Schellingile. Siiski on sel oluline osa, teisitiolemise valdkond. Loogiline või matemaatiline mõiste on mõttetu. Üks ruumi punkt teistega identne, eristab vaid asetus ruumis. Tema olemine seisneb teisiti olemises. Vaimufilosoofia
Ajalooline materialism. Autorid kirjeldavad, kuidas läbi aegade on toimunud areng majandussuhetes, tootmis- ja kaubavahetusviisides, klasside kujunemises ning ka nende omavahelises võitluses. Nad lõpetavad manifesti sõnadega "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!", ning alustavad "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Põhiväide on seega, et ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. Tootlike jõudude areng. Tootlike jõudude (inimtööjõud + tehniline baas) pinnalt tekivad tootmissuhted (reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhtega tootmisvahenditesse). Ühiskonna areng on seotud tootlike jõudude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja põhjustavad revolutsiooni, mis viib uue ühiskondliku korra tekkimiseni.
subjekt vastandub objektiivse välismaailmaga, püüdes seda oma loova jõuga alistada ja ümber kujundada. K o l m a s aste on mõistus, mille olulisimaks tunnuseks peetakse ühtekuuluvust või ühiskondlikku teadvust. Need kolm astet on madalama vaimutegevuse astmed. Kõrgem tunnetus algab kõlbelisest eneseteadvusest. N e l j a s aste on kõlbeline enesetunnetus, s.t südametunnistus, isiksuslik areng. V i i e s aste on religioosne tunnetus, mis koosneb kolmest dialektiliselt järgnevast astmest: loomupärane religioonitunnetus, inimese enese kujundatud religioon, ilmutusreligioon. K u u e s aste on absoluutne teadmine, milles tunnetatakse kõigi lõplike asjade ning nähtuste ühtsust. Illustreerimaks eespool öeldut, võime inimese arengusfääre ja arengusuunda piltlikult kujutada nii: - enesetunnetuslik ehk kõlbeline sfäär
kapitali ega lisaväärtust. Kus kogu kasumi väärtus arvestatakse selle tootnud tööjõu kasuks. Kapitalismis võtab omand inimese tööle... ka nt natsionaalsotsialism rajas oma käsitluse tööst ja õiglasest palgast inimesele ja tema tööle (kui väärtusele, mis pidi olema kindlaks määratud), mitte kulla väärtusele. Kommunistliku partei manifest (1848) "Kõigi seniste ühiskondade ajalugu on olnud klassivõitluse ajalugu." Ajalugu on dialektiliselt arenenud läbi klassidevaheliste konfliktide. Klassid teevad ajalugu, mitte inimesed. "Proletaarlastel pole selles midagi kaotada peale oma ahelate. Võita on neil aga kogu maailm. Kõige maade proletaarlased, ühinege!" Dialektiline materialism Teaduslikkus. Ühiskonna arengufaaside järgnevus on paratamatu, kuid mitte "nüanssides". Kuigi ta ei arvanud kunagi, et sotsiaalteadused saaksid imiteerida füüsikat, ta uskus, et need võivad olla
kultuuriliselt mõjutama. Hakatakse kokku sulama. Valitsev klass hakkab tõekspidamistest loobuma. Lõppkokkuvõttes hakkab välja kujunema uus valitsev klass. Esialgu ei tea, milline klass nüüd tippu tõuseb. Selle protsessiga võib kaasneda etnotsentrism. Etnotsentrism situatsioon, kus üks rahvus mingis ühiskonnas leiab, et tema on n-ö kõikide rahvuste keskmes. KARL MARX Saksa filosoof Karl Marxi õpetuse järgi on ühiskond pidevas arenemises, kusjuures see areng toimub dialektiliselt madalamatelt vormidelt kõrgematele, kuid see ühiskonna arenemine ei toimu kaootiliselt ega stiihiliselt, vaid ühiskond areneb seaduspäraselt. · Esmatähtis on materiaalne. · Dialektiline materiaalne ajalookäsitlus - ühiskond on pidevas arengus, nagu ka kõik materiaalsed esemed. Dialektika seadused arenguseadused on võimalik sõnaselgelt välja öelda: · Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus vastandite olemasolu kutsub esile arengu.
annaabi.ee 
