Keeleteadus: Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise toimumise ajal kasutusel olevate keelevariantide kirjeldamist ja/või analüüsimist. Sünkrooniline uurimine selgitab probleemi teatud ajahetke seisukohal, teeb ajalise läbilõige, võtmata arvesse käsitleva ajahetkeni viinud ajaloolist arengut. Diakrooniline uurimine arvestab ajalist arengut ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi, näiteks eesti kirjakeele arengut ärkamisajast tänakus päevani. Diakroonilist uurimist nimetatakse sageli keeleajalooks. Keele sünrroonia on tema hetkeseisund, keele diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest,
Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Foneetika harud (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika). Artikulatoorne haru kirjeldab hääliku moodustamist suus. Akustilise foneetika haru uurib helilaineid. Tajufoneetika on psühholoogiaga seotud valdkond, mis uurib, kuidas inimene kuuleb ja tajub keelt. 5
liigitus: isoleeriv , aglutineeriv , flekteeriv , polüsõnteetiline. Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Noorgrammatikud( Karl Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse (võrdlus malega). generatiivsele süntaksile • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine
Lugejast lähtuv (retseptsiooniuuringud mis teos oli mingil ajal populaarne) 4) Kultuurilisest kontekstist lähtuv 3. Interpreteerides võib liikuda nii ,,üksikult üldisele" kui ka ,,üldiselt üksikule". Milles seisneb nende lähenemisviiside peamine erinevus? Rõhk, millele uurimus asetatakse. Üksikult üldisele liikudes on võimalik tulemusi rohkem üldistada, üldiselt üksikule liikudes on tulemus konkreetsem ja detailsem. 4. Mis eristab sünkroonilist ja diakroonilist lähenemist? Sünkroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ainult ÜHE kirjandusliku epohhi kontekstis, diakroonilise lähenemise puhul vaadeldakse teksti ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal (nt zanri ajalugu, autori loomeetapid). 5. Väide: Kalju Lepiku looming on tüüpiline näide eesti pagulaskirjandusest. Leidke argumente selle hüpoteesi poolt ja vastu. 6. Millele keskendub strukturalistlik lähenemine? Keskendub teose vormile ja sisulisele ülesehitusele. 7
on omaette, pole vaja kuhugi „välja“ vaja uurima minna. Keel on süsteem, kõne on see kuidas inimene seda süsteemi kasutab. Hetkel uuritakse kõnet ning selle kaudu otsustatakse milline on süsteem. Süsteemi ennast ei näe. St keelt uuritakse kõne kaudu,. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine kõnes (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur – kooslus, mis koosneb teatud viisil struktureerunud osade väärtustest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle kaudu, millised on selle teised osad. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased – panid loengukonspektidest kokku raamatu. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja
Häälikuseaduse erandituse põhimõttest tunnistati vaid üht erandit analoogia: sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. 19.sajandi keskel hakkas kiiresti arenema foneetika. d)20.sajandi alguses tekkis strukturaalne keeleteadus, millest sai tähtsamaid teooriaid humanitaarteadustes. Ferdinand de Saussure (1857-1913) eristas keele süsteemi (langue) ja selle igakordset avaldumist kõnes (parole), sünkroonilist (tänapäeva keele uurimine) ja diakroonilist (keele ajaloo uurimine) uurimismeetodit, keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Olulisem uus mõiste oli struktuur - kooslus, mis koosneb teatud viisil struktueerunud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle sisu kaudu, millised on selle teised osad. Saussure suri enne, kui tema teooria tuntuks sai. Tema õpilased toimetasid ja andsid tema nime all 1916.aastal välja teose, mille aluseks oli Saussure'i peetud üldkeeleteaduse loengute materjal.
Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased panid loengukonspektidest kokku raamatu. Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism strukturalismi edasiarendus. Chomsky süntaksiteooria rajaja.
Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste. Ferdinand de Saussure. Strukturalismi teoreetik. Tõi keeleteadusesse mitmed olulised mõistete eristused. Keele süsteem (langue) ja selle avaldumine keeles (parole). Uuris vormi ja tähenduse seost. Eristas sünkroonilist ja diakroonilist keele uurimist. Olulisim uutest mõistetest oli struktuur. Ise oma mõtteid kirja ei pannud, seda tegid tema õpilased panid loengukonspektidest kokku raamatu. Deskriptivism strukturalismi edasiarendus. Bloomfield, USA strukturalismi esindaja: sõnastada reeglid võõra keele jaoks. Oli mõjutatud biheivorismist. Generativism strukturalismi edasiarendus. Chomsky süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: 1) keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite kogumina 2)
Erilähtesed on Kallaste, Saarõpää, Permisküla. Eesti algupäraga Venemaal on Томасова Гора (Toomasmäe), Раюши. Vastastikustest sõnalaenudest on tekkinud Pikk kriiva (maastik Ida-Virumaal), кузик (Venemaal segunenud nimi Jõetagune kuusik). Iisaku omapärane mikrotoponüümika. 4. Kohanimede struktuur. Topoformandid. Kohanimede struktuuris on välja kujunenud 2 jaotust: diakrooniline ja struktuuriline jaotus. Diakroonilist kasutatakse nimeuurimises traditsiooniliselt. Determinant – grammatilises mõttes põhisõna, apellatiivid ehk nimetused, mis tähistavad koha liiki (jõgi, järv, mets, küla). Oma otseses tähenduses olevad apellatiivid on nimetavas käändes. Kui determinanti nimes pole, on see elliptiline (ellips = väljajätt) nimetus, mis on tüüpiliselt asustusnimed, kasutatakse ainult atribuuti