Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid
sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik. 6 Elutsükkel: parasiteerib inimese jämesooles. Faecesega pinnasesse sattunud munades valmivad vastsed. Optimaalsetes tingimustes omandavad vastsed invasioonivõime 25 päevaga, madalal temperatuuril (15º) 4-5 kuuga. Peensooles vabanevad vastsed munakestast ja penetreeruvad limaskesta. Kuu aja pärast destsendeeruvad caecumisse ja colonisse, küpsevad. Täiskasvanud piuguss kinnitub peaga soole limaskestale. Elutsükkel kestab ca 2 kuud. Helmindi elukestus 5 aastat. Kliiniline pilt: shigelloositaolised seedehäired: isutus, iiveldus, oksendamine kõhulahtisus, harva hemokoliit Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e. trihhinoos e. keeritsusstõbi Tekitaja: Trichinella spiralis e. keeritsuss Trichinella pseudospiralis
kasutatud piugussi mune sisaldavaid fekaale. Nakatuda võib saastunud veega, pesemata puuviljadega, mustade kätega. Autoinvasioon ei ole võimalik. Elutsükkel: parasiteerib inimese jämesooles. Faecesega pinnasesse sattunud munades valmivad vastsed. Optimaalsetes tingimustes omandavad vastsed invasioonivõime 25 päevaga, madalal temperatuuril (15º) 4-5 kuuga. Peensooles vabanevad vastsed munakestast ja penetreeruvad limaskesta. Kuu aja pärast destsendeeruvad caecumisse 6 Helmintiaasid 7 ja colonisse, küpsevad. Täiskasvanud piuguss kinnitub peaga soole limaskestale. Elutsükkel kestab ca 2 kuud. Helmindi elukestus 5 aastat. Kliiniline pilt: shigelloositaolised seedehäired: isutus, iiveldus, oksendamine kõhulahtisus, harva hemokoliit Ravi: Mebendazoli 100 mg x 2 kolm-neli päeva TRICHINELL0SIS e. trihhinelloos e
Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas. Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel) Seljaaju funktsioonid: 1. Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas. 2
-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD KEHAS ERINEVAID AINEID. NII RÄNDAB KOOS α-GLOBULIINIGA TÜROKSIIN,
välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusena tekivad valu, sooja, külma jt. aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed on motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju ning edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse. Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid
ajaliselt täpselt, peamiselt mehhanosensoritelt lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud, mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaajju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1-6 segmendi ja destsendeeruvad 1-4 segmendi ulatuses. Ülenevad kiud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset informatsiooni ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat" puutetundlikkust, sügeliemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediallinguna aju teise poolde, talamuse ventrobasaaltuuma
● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED - sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides Funktsioon: nende kaudu -> peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm spinaalnärvide tundekiudude kaudu - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku: ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käsklusi!
lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat", puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores:
Aferentsed kiud moodustavad RF neuronitel sünapse. RF mõju on oluline ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonide, orienteerumisreflekside teostamiseks. RF abil saab muuta meelesüsteemidelt lähtuvat sensoorset infot kuni kortikaalsete mõjudeni välja. RF erutavaid mõjusid tasakaalustatakse pidurdavatega, nii hoitakse ära suurajukoore hüperaktiivsuse teke. RF võtab osa kogu organismi vegetatiivsete ja homöostaatiliste reaktsioonide korraldamisest. RF kaudu kulgevad paljud destsendeeruvad mõjustused, mis muudavad seljaaju reflekse. RF alanevad mõjud: Võivad olla pidurdavad või erutavad. Pdurdavad mõjud piklikaju piirkonnast. Erutav tsoon algab vaheaju keskosast, haarab keskaju ja jõuab seljaajuni. Arvatakse et RF kaudu muudetakse seljaaju A+(alfa) motoneuronite aktiivsust. A+gamma-motoneutronite kaudu realiseeruval RF mõjul oluline koht keha asendit,lihastoonust,liigutusi reguleerivates kohastumisreakstioonides. 32. Ajusilla ja väikeaaju ehitus ning talitlus.
annaabi.ee 
