Hiiumaal püüti koguni oma talupoegadest maakaitseväge moodustada, kuid tsaarivalitsus ei andnud selleks luba. 1809.aasta augustis-septembris blokkeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812.aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale, kuid Riia lähistel nende pealetung seiskus. Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. Vene ühiskonna murranguline uuenemine 18.sajandi algul vajas hulgaliselt mitmesuguseid asjatundjaid, keda Venemaal endal ei jätkunud. Seetõttu kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks äärmiselt oluliseks kaadrireserviks. Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Kõige
Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01
tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi
tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi aeg lõppes Põhjasõja kaotusega Venemaale 1970. Aastal. Kokkuvõte Kokkuvõtteks sooviksin veel lisada , et kogu see Põhjasõja
· 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene väejuhatus koondas täiendavaid väeüksusi Baltikumi, et vajaduse korral tagasi tõrjuda liitlaste võimalikke dessante. · Sõja-aastatel tuli elanikel täita erakorralisi koormisi. Baltisakslased impeeriumi teenistuses: · Baltisakslaste sõjaline mõjukus Vene armees tuli eriti esile 18.saj. teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. · Tuntuim baltisaksa ohvitser tollases Vene armees oli kindlasti Michael Andreas Barclay de Tolly. · Baltisakslased jäid isevalitsusele lojaalseks kuni 1917. Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis:
Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud
Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest
tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed. Jõudnud Rootsi, püüdis ta veel muuta sündmuste käiku sõjaretkedega Taani koosseisu kuuluva Norra vastu, kuid langes 11. detsembril 1718. a. Fredrikshaldi juures Fredriksteni kindluse piiramise. Olukord sõjatandritel muutus Rootsile lootusetuks. Vene väed tegid dessante Rootsi rannikualadele, neid julmalt rüüstates. 1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja
jäi purustamata. ·1944 a. septembris sõlmis Soome vaherahu NSV Liiduga ·1944 a. sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia ·Sõjast üritas väljuda ka Ungari, kuid Saksa väed okupeerisid selle ja kukutasid seadusliku valitsuse. Normandia dessant ·Punaarmee edu idarindel soodustas asjaolu, et Hitler pidi kogu 1944 a. hoidma suure osa üksustest Prantsusmaal, oodates liitlasvägede dessante, mille ta lootis kiirelt purustada ja paisata kogu jõud idarindele ·06.06.1944 maabusid lääneriigid Normandias (avati II rinne) ·Saksa väejuhatus ei suutnud invasioonile kiiresti reageerida, varises Saksa kaitse suve lõpuks kokku ·Liitlaste ülekaal õhus: Sakslastel oli 500 lennukit ja liitlasvägedel oli 11 000 lennukit. ·25.08.1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. II MS lõpp ja tagajärjed ·sõja lõpetamiseks lasi USA käiku kohutava purustusjõuga relva tuumapommi ·06.08
detsembril 1918 ja tõi kaasa ka relvi. Eestil oli nüüd merel täielik ülemvõim, kuna inglased vangistasid kaks Nõukogude Balti laevatiku hävitajat ja andsid need üle Eesti mereväele, nende nimeks said "Lennuk" ja "Vambola. "Sakslastelt võtsid eestlased üle ühe suurtükipaadi, mis nimetati "Lembituks." Peale selle kohaldati mereväe jaoks rida väiksemaid laevu. Juba 1918. aasta detsembris 5 sooritas Eesti laevastik dessante Viru rannikule, häirides nii punaväe mereäärset tiiba kui ka tagalat. Soomes koguti rahva algatusel annetusi ning moodustati vabatahtlikest üksusi. Soome vabatahtlikud hakkasid saabuma Eestisse 1918/19 aasta vahetusel. Üldse saabus Soomest 3500 meest. Rindele jõudsid nad aga siis, kui Punaarmee juba taandus. Eesti vabastamine Kui ettevalmistused olid tehtud, andis Laidoner 2. jaanuaril 1919 käsu vastupealetungi alustamiseks
7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang. PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD. Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta 1. diviis kindralmajor Tõnissoni juhatusel koos soomusrongide ja suurtükiväega. Lõunast ahistas punaseid ratsavägi ning merelt pommitas taanduvat vaenlast ning teostas edukaid dessante vastase tagalasse laevastik kapten Pitka juhtimisel. Meie mereväe tegevust toetas Inglise sõjalaevastik. 3. jaanuaril alustatud Põhja-Eesti vabastamise operatsioon osutus edukaks- 12. jaanuariks vabastati Rakvere, 17. jaanuariks Jõhvi ning 18. jaanuaril soome vabatahtlike poolt Narva. Eesti vägedele kujunes Lõuna-Eesti vabastamine tunduvalt raskemaks ja aeglasemaks kui see oli Põhja-Eestis. Selleks oli kaks olulist põhjust- laialdased maaalad, kus
dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht ning tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas. Teine dokument on viitseadmiral V.F.Tributsi üksikasjalik aruanne selle direktiivi täitmisest: 80 lehel kirjeldatakse 14.juunil alanud mereblokaadi Balti riikide vastu, 4 riigi 52 laeva kinnipidamist, 17.juunist alates tehtud dessante, toimepandud vallutamisi ja muid kuritegusid. Nürnbergis N.Liidu rahuvastaseid kuritegusid ei arutatud, kuid ÜRO Peaassamblee tunnistas hiljem nii Nürnbergi põhikirja kui ka kohtuotsuse kohustuslikuks õigusallikaks kõigile ÜRO liikmesriikidele. See jätab ainult ühe võimaluse: N.Liidu ja selle juhtide tegevust tuleb hinnata sama mõõdupuuga, mida rakendati hitlerlastele. Olulisemaid sündmusi Nõukogude okupatsiooni ajal Nõukogude ajaloolased ja juristid on meie N
J. Pitka valiti vastloodud kaitseliidu juhatuse esimeheks ja kindralmajor E. Põdder ülemaks. Juba vabadussõja esimesel päeval, 28. novembril 1918 sõitis Pitka improviseeritud soomusrongiga Narva rindele. Järgnevalt oli ta tegev nii soomusrongide kui ka soomusautode ehitamisel, meeskondadega komplekteerimisel ja rindele saatmisel. J. Pitka põhitööks sai aga EV sõjalaevastiku organiseerimine, mille esialgu väheste laevadega ta võttis alates 23. detsembrist ette dessante Põhjarannikule punaväe tagala desorganiseerimiseks. Oma esimese Eesti Vabariigi sõjaväelise auastme sai J. Pitka 22. aprillil 1919, saades kapteniks( vastab praegusele mereväekaptenile ). Viis kuud hiljem 21. septembril, tõsteti ta aga juba aseadmirali auastmesse, mis hiljem muudeti rahvusvahelisele graditsioonile vastavaks kontadmiraliks. 1919. aasta novembrikuus, kui Vabadussõja merevõitlused olid lõppenud, haigestus J. Pitka raskelt
endas kodusõda, mis kestis 1920. aastani. Samal päeval kuulutati Eestis välja üldmobilisatsioon. 01.12.1918 - Irve juhtimisel rajatud esimene Soomusrong ilmus rindele. 5.12.1918 - Eestlased taandusid Jõhvi alt. 1918 Detsember. Punaarmee jätkas pealetungi ja eestlased taganesid. See oli tingitud halvast tsentraalsest juhtimisest ja meeste kehvast võitlusvaimust. Vabatahtlik mobilisatsioon ei olnud tulemusi andnud. Kuulutati välja üldmobilisatsioon. Enamlased hakksid sooritama mere dessante Eesti randadesse. 36 12.12.1918 - Eesti rannikuvettese jõudis admiral sir E.A. Sinclaire oma laevadega. Haaras initsiatiivi Läänemerel enda kätte. 15.12.1918 - Rägavere lahing Rakvere lähedal. Eestlased kaotasid. Rakvere langes Punaste kätte ning Rakveres ja selle ümbruses algas punane terror. 20.12.1918 - Eestis seati sisse sõja tribunaal, kes tegeles peamiselt väejooksikutega. 24.12.1918 - Punased vallutasid Tapa. 27.12
annaabi.ee 
