ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struktuurikomponent tugevdab rakumembraani Kaitsefunktsioon *termoregulatsioon nahaalune rasvkude *mehhaaniline kaitse amortiseeriv kiht *Organite ümber moodustuv rasvkoekiht kaitseb organeid põrutuse eest Transpordifunktsioon *vere lipoproteiidid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad Lahusti Muud funktsioonid
muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Võimalikud trans-rasvhappeid sisaldavad toidud: Küpsetised, küpsised, kondiitritooted Kiirtoidud, valmistoidud Osa margariine Lipiidide biofunktsioon: 1. Energeetiline funktsioon Varulipiidid TG täielik oksüdatsioon CO2 +H2O+ energia. 2. Varuaine funktsioon Talletatakse organismis varuks (nahaalune rasvkude), depoorasv. Toiduga saadud lipiididest omastab organism u. 95% 3. Strukuurne funktsioon Tugevdab rakumembraani 4. Kaitsefunktsioon Termoregulatsioon, mehhaaniline kaitse 5. Transpordifunktsioon rasvlahustuvate vitamiinide transportija 6. Lahusti - Rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja deponeerimine. Oluline kolesterooli normaalseks väljutamiseks organismist ja sapikivide tekke vältimiseks. SÜSIVESIKUD Süsivesik ei võrdu suhkur!
süstib insuliini, aga ei söö 4. tavalisest suurem füüsiline koormus, 5. rohke alkoholi tarvitamine 6. Haigestumine. 16.Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Rasvade ainevahetuses osalevad glütseriin ja rasvhapped. Rasvhapped: - Küllastatud rasvhapped –saadakse toiduga ja organism sünteesib ka ise. On võimalik süsivesikutest sünteesida (lipogenees). - Küllastamata rasvhapped- organismis ei sünteesita. Peame saama toiduga. 17.Kuidas jaguneb rasv organismis? - Depoorasv e.varurasv– paiknebspetsiaalserasvkoenakõhuõõne elunditeümber, lihastevahel, nahaaluseskoes - Struktuurrasv e.rakurasv– kuulubehitusmaterjalina kõikide kudede jarakkude koostisse 18.Rasva ülesanded organismis Organism saab rasva: • toidu koostisesse kuuluvatestrasvadest • sünteesides rasva süsivesikutest -lipogenees Miks on vaja rasva? • Depoorasv kuulub pidevaltuuendamisele • Energeetiliste kulutuste suureneminepõhjustab rasvhapete vabanemiserasvkoest (lipolüüs)
Organismis on triglütseriidid: · tsütoplasmaatilise rasvana - raku ehituskomponendid; · varu- ehk depoorasvana reservlipiidid (metaboolse energia varu ja kaitseroll) Triglütseriidid deponeeritakse energiavajadusteks 95-98 % ulatuses rasvkoes (siseelundeid ümbritsevas rasvikus ja nahaaluses rasvkoes). Depoorasva hulk muutub sõltuvalt mitmesugustest teguritest, eelkõige õigest toitumis- ja elureziimist. Depoorasv moodustub 4 päeva jooksul toidurasvast. Depoorasv uueneb pidevalt: 5 - 9 päevaga uueneb kuni pool depookudede rasvast. Inimese kehatemperatuuril on tema organismi triglütseriidid vedelas olekus. Peale triglütseriidide esinevad inimorganismis ka monoglütseriidid (MG) ja diglütseriidid (DG), mis on organismis lipiidide metaboliidid (ainevahetuse vaheproduktid). Plasmamembraanis tekivad hormonaalse signaali ülekande käigus diglütseriidid, mis töötavad signaalülekande vahendajana.
• ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete tööst; • vaimsest ja kehalisest tööst; • keskkonnast. 4. Millised on süsivesikute ja rasvade ülesanded inimese organismis? Süsivesikud on inimese organismi esmased energiaallikad: • organismi tähtsaim energeetiline materjal; • 60% ööpäevasest energiakulust; • 1g = 4,0 kcal; • ööpäevane vajadus umbes 400g→4g kehakaalu kg kohta. Rasvade ülesanded inimese organismis: • kudede ülesehitamine; • depoorasv; • viivad organismi rasvlahustuvaid vitamiine. 5. Millised on valkude ülesanded inimese organismis? Valkude ülesanded inimese organismis: • kuuluvad kõikide rakkude struktuuri; • kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone; • regulaatorained; • antikehad; • vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel; • hapniku ja süsinikdioksiidi trasport veres; • lihaste kokkutõmme. 6. Millised on kiudainete ülesanded inimese organismis ja kuidas nad jagunevad?
3. ge haigus, operatsioonid, traumad 4. vhene fsiline koormus HPOGLKEEMIA: seisund, mille puhul veresuhkur langel alla 3,3 mmol/l. PHJUSED: 1. liiga suur insuliiniannus 2. Toit sisaldab vhem ssivesikuid kui tavaliselt 3. sstib insuliini, aga ei s 4. tavalisest suurem fsiline koormus 5.rohke alkoholi tarvitamine 6. haigestumine 32. RASVA DEPOOD ORGANISMIS: rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas, rakkudes, kudedes. 33. RASVA JAGUNEMINE ORGANISMIS: Depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena khune elundite mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 34. DEPOORASVA LESANDED: 1.Organismi energiavaru 2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mjutuste eest 4. Kaitseb organismi lejahtumise eest 35. STRUKTUURRASVA LESANDED: 1.Rakumembraanide ehitusaine 2.Protoplasma koostisosa 3.Naha rasunrmete sekreedi koostisosa 4
Hüpoglükeemia-langeb, kui me ei tarbi piisaval hulgal süsivesikuid. Närvirakud lülituvad välja kui on alla 40mg-hüpoglükeemilineshokk-glükoos, monosahhariid. Rasvade ainevahetus. Lõhustatakse glütseriin, rasvhapped. Küllastatud-sünteesib ise, küllasnud- peab saama toidust. Struktuurrasv- ehitusmaterjel kudedes. Rakumembraani ehitsuseaine, nahaaluste osa, vitamiinid. Vitamiinidega võrdne väärtus. Aendamatud rasvhapped. Taimsest rasvast, kala. Depoorasv. Nahaalune rasv. Energiaallikas. Fikseerib kõik siseelundid. Kaitseb siseorganeid alajahtumise eest. Organism saab rasva toiduga. Kui sööme liiga palju süsivesikuid, sünteesitakse depoorasvu. Depoorasv kuulub uuendumisele, energia tootmine, struktuur-ehituslik. Organismi energiaallikad. Süsivesikud-60%, rasvad-30%, valgud-10% süsivesikud saavad kasutada kõik keharakud. Rasvad saab toota anergiat väga suure hingamishulgal. Vähem hapnikku, süsivesikute hulgal.
Insuliini kogus suureneb kehalise töö algul ja väheneb, kui süsivesikute varud vähenevad. 16. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. Seedetraktis lõhustatakse toiduga saadud rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensooles osaliselt vere- peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. -Glütseriin -Rasvhapped: 1) Küllastunud rasvhapped – organism sünteesib ise 2) Küllastamata rasvhapped – ei sünteesita 17. Kuidas jaguneb rasv organismis? Depoorasv e. varurasv – paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv – kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 18. Rasva ülesanded organismis Depoorasv: • Organismi energiavaru • Fikseerib siseorganid • Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest • Kaitseb organismi ülejahtumise eest Struktuurrasv: • Rakumembraanide ehitusaine • Protoplasma koostisosa
95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Tsütoplasmaatilisi lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks, energiavajaduste rahuldamiseks, ülejäägid viiakse nahaalusesse rasvkoesse (depoorasv). Organismis võivad lipiidideks muutuda ka SV-d. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ?
35. Rasvade ja rasvataoliste ainete ainevahetus. RASVAD glütseriiniks ja rasvhapeteks. Veri kannab rasva kudedesse, kus neid kasutatakse kas plastilise või energeetilise materjalina. 1g rasvast saab toota 9,3 kcal energiat. Rasvad on väga hapniku vaesed, seetõttu kasutab organism rasvu siis, kui süsivesikud on ära kasutatud puhke seisundis ning pikaajalise ja vähe intensiivse kehalise töö ajal. Rasv esineb organismis kahel kujul: 1. depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena kõhuõõne elundite ümber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas. Tähtsus: · organismi energiavaru · fikseerib siseorganid · kaitseb siseorganeid mehhaaniliste mõjutuste eest · kaitseb organismi ülejahtumise eest. 2. Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub kõikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina. Tähtsus: · rakumembraanide ehitusaine · protoplasma koostisosa
biosünteesi vaheühenditeks on fosfatiidhape ja diglütseriid. (joonis, õpik II, lk 105, joonis 72.). nende biosüntees toimub peamiselt maksas, rasvkoes, peensoole limaskestas. Peensoole limaskestas toimub organismispetsiifiliste triglütseriidide resüntees. Neid vajatakse nii soole limaskestarakkude energeetilise vajaduste rahuldamisek kui ka saadetakse külmikroniteka teiste kudede kautusse. Rasvkoes toimub see triglütseriidide salvestamiseks. Tekib depoorasv. Maksas toodab triglütseriide kogu organismi tabeks. Ketokehad: Rakude energiavajadused rahuldvad tavaliselt glükoosi ja rasvhpete oksüdatiivne lõhustamine. Samal ajal toimub aga ka ketokehade kasutamine perifeersete kudede rakude energia vajaduse katteks. Pikema nälgimise, suhkrutõve jne puhul on eluliselt vajalik ketokehade tootmine. Termin ketoked (atsetonained) hõlmav atsetoatsetaati, 3-hüdroksübutüraati ja atsetooni. Nende biosüntees toimub maksas atsetüül-CoA-st mitokondrites
Lipiidide tähtsus organismi talitluses. Moodustavad keskmiselt 10-20% kehakaalust (normaalne) Ööpäevane vajalik kogus: 80-90g 27 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Rakustruktuuri kuuluv rasv – selle hulk suhteliselt püsiv Depoorasv – selle hulk sõltub õigest toitumist- ja elurežiimist, samuti pärilikest faktoritest Tähtsus: - Kudede ülesehitamine - energiavajaduse rahuldamine - rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi 5. Mineraalainete ja vee tähtsus organismi talitluses. Organismi ööpäevane veebilanss. Naatrium ja kaalium – nende kahe koostöö on vajalik, sest nende erinev jaotumine sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: - rakkude normaalse membraanipotentsiaali - osmoose rõhu säilimise
Suurus: 0,3-0,5 g valku 1kg kehakaalu kohta Valgu optimum – valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500kcal energia kulu puhul – 100 g iga täiendava 500 kcal kohta suureneb toiduvalgu sisaldus 10g võrra optimumi suuruseks on 1,0-1,5 g valku 1kg kehakaalu kohta Lipiidide tähtsus organismi talitluses. Moodustavad keskmiselt 10-20% kehakaalust (normaalne) Ööpäevane vajalik kogus: 80-90g Rakustruktuuri kuuluv rasv – selle hulk suhteliselt püsiv Depoorasv – selle hulk sõltub õigest toitumist- ja elurežiimist, samuti pärilikest faktoritest Tähtsus: Kudede ülesehitamine energiavajaduse rahuldamine rasvlahustuvate vitamiinide viimine organismi C. Mineraalainete ja vee tähtsus organismi talitluses. Organismi ööpäevane veebilanss.. Naatrium ja kaalium – nende kahe koostöö on vajalik, sest nende erinev jaotumine sise- ja väliskeskkonna vahel tagab: rakkude normaalse membraanipotentsiaali
arvel ~30% ööpäevases energiakulus. Ööpäevane lipiidide vajadus on 80-90 g (toiduga omastab 95%). Toit peab sisaldama nii taimseid kui ka loomseid rasvu. Seedetraktis lõhustutakse toiduga saadud lipiidid rasvhapeteks ja glütserooliks, mis peensoolest osaliselt verre, peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ja lümfiga vereringesse kantakse. Tsütoplasmaatilisi lipiide kasutatakse kudede ülesehitamiseks, energiavajaduste rahuldamiseks, ülejäägid viiakse nahaalusesse rasvkoesse (depoorasv). Organismis võivad lipiidideks muutuda ka SV-d. Maksa peamised funktsioonid lipiidide ainevahetuses. Lipiidide täielikul oksüdatsioonil on lõppproduktideks süsinikdioksiid ja vesi, mittetäielikul oksüdatsioonil moodustuvad ketokehad, mis väljutatakse uriiniga. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid.Mono- di triglütseriidid ??? Muudes kudedes toimuvad lipiidide ainevahetusega seotud protsessid. ??? Lipiidide hormonaalne regulatsioon
annaabi.ee 
