harjumused, kombed ja on seotud kõrgema närvitalitlusega. 4. Sünnieelne areng 1. EOSTUMISPERIOOD 2n alates viljastumise hetkest, ~36h pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine.
Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu
Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest. Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud. Kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal. Iseloomulik tiigrinahka meenutav muster – trigoidsubstants. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke. Igal neuronil on ainult 1 akson. Akson algab
kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või
ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed
osalt tsentraalsele. 2) MOTOORSED – sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 146) Selgita mõisted: EFEKTOR – on motoorsete närvirakkude aksonite lõpmed, mis kutsuvad lõppelundis esile efekti 34 RETSEPTOR – on sensoorsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi. 1) Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) 2) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) 3) Proprioretseptorid- võtavad vastu erutusi lihastest ja kõõlustet. SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid –
2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) Proprioretseptorid-lihastes kõõlustes olevad sensoorsed närvirakud. SÜNAPS neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid ühe neuroni
3) SEGANÄRVID – sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 69 127) Selgita mõisted: EFEKTOR – on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse – lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR – on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptor-võtab vastu ärritusi väliskeskkonnast. (nägemine,kuulmine,maitsmine) Interoretseptor-võtab vastu ärritusi sisekeskkonnast(veri,lümf,siseelundid) Proprioretseptorid-lihastes kõõlustes olevad sensoorsed närvirakud. SÜNAPS – neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni
2) MOTOORSED e. LIIGUTAJAD NÄRVID sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 3) SEGANÄRVID sisaldavad tsentripetaal- ja tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse mõlemas suunas 127) Selgita mõisted: EFEKTOR on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse lihasesse või näärmesse. RETSEPTOR on aferentsete närvirakkude dendriidide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites (nahas, lihastes, siseorganites) ning võtavad vastu ärritusi nii sise kui ka väliskeskkonnast. SÜNAPS neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid ühe neuroni neuriit liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha. Kontakti kahe neuroni vahel nim. sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
sihtkoht on kahjustatud. Aju areng kindlas järjekorras Dendriidid („suur pusa“ – võtavad infot vastu). Aksonid („peenike niit“) viib infot välja. • Histogenees e. NS formeerumine: Dendriidide areng algab prenataalselt (looteaeas) ja jätkub pärast sündi. • Neuronite proliferatsioon (2.- 4.embrüonaalkuu) – vatsakeste seinas germinaalmaatriksis (taandareneb enne sündi) Postnataalne areng – väga intensiivne rakkude proliferatsioon: tüvirakkudestiga rakk moodustab 2 tütarrakku • aju kaal vastsündinul 300 g - 10% kehakaalust 250 000/ minutis – 6
annaabi.ee 
