konföderatsioonilepingule. Selle eesmärgiks oli ühendada relvajõud kahe riigi vahel. Tulemuseks tuli Senegambia konföderatsioon, kes liitsid kahe rahvuse sõjalised jõud, et ühtlustada majandust ning valuutat. Aastal 1989 loobus Gambia konföderatsiooni lepingust. Kuni 1994. aastal juulis toimunud sõjaväelise riigipöördeni oli riik poliitiliselt suhteliselt stabiilne. Enne 1994. aastal toimunud riigipööret oli Gambia üks vanemaid mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks.
Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima
Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu seadusandliku võimu teostaja 100 liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded Esimese põhiseaduse puudused
kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu. - Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus 2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus Majanduselu * Maareform- riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu * Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega * Majandus- orienteeriti ümber Venemaalt Lääne-Euroopale, peamiseks tegevuseks jäi põllumajandus 1. Detsember 1924.a. Mäss
Andis laialdased säilisid I põhiseadusega piirati kodanikuvabadusi, Kodaniku- kodanikuõigused valimis- antud nii kodaniku- kui ka valimisõigus al 22eluaastast õigused õigus nii naistele kui ka valimisõigus Eestis kujuneb ,,juhitav meestele alates 20 eluaastast. demokraatia" oma aja demokraatlikumaid Muudeti vaid 30 sätet autoritaarne presidentaalne põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang on parlamentaarne vabariik osas jäi I põhiseadusele samaks Landeswehr - baltsisakslaste armee Landeswehr´i sõda - 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 Põhja - Lätis - Saksa vägede juht oli kindral Rüdiger von der Goltz
Liberalism- oli Euroopas juhtiv ideoloogia pärast Prantsuse revolutsiooni ja USA iseseisvussõda alates 20 saj viimasest veerandist. Tänapäeval tähendab see õhukest riiki, kus riik ei sekku majandusse aga tema ülesanne on rajada töökohti. U sajandi vältel asendus 18.saj liberalism sotsiaaldemokraatiaga, millel oli juhtiv positsioon Saksamaal kuid tähtsal kohal oli ka Inglismaa. Saksamaa oli sellel perioodil Euroopa moodsaim maa ja Inglismaa kõrval ka üks demokraatlikumaid. Konservatiivses riigipäevas oli tugev sotsiaaldemokraatlik opositsioon. Venemaal lõppes igasugune kimutustöö olgu ta liberalistlik või kommunistlik siberi sunnitöölaagriga. Maalima majandus Üksikud suurtootjad püüdsid kindlustada endale tooraine leiukohti ja turge ja kehtestada oma tootmismanus monopoolse seisuga. Seega tunnused on monopoolne riigikord; kapitali väljaveo võimalus s.t. teiste maade majanduste sekkumine laenude ja investeeringutega; protektsionism s.t
Selleks kutsuti 23.04.1919 kokku Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti nende poolt vastu 15.06.1920. Selle alusel kehtestati riigis parlamentaarne demokraatia. Eesti sai endale seadusandliku võimu, Riigikogu, ning täidesaatva võimu, Valitsuse, mille peaks sai riigivanem. Põhiseadus avas tee riigi demokraatlikuks arenguks, kusjuures Eesti põhiseadus oli üks demokraatlikumaid sel ajal. Iseseisvuse algusaegadel alustati maareformiga, mille eesmärgiks sai jagada ümber baltisaksa aadlikele kuulunud mõisad jagati ümber asundustaludeks. Sisepoliitikat tabas kriis, kui 1.detsembril 1924 toimus riigipöördekatse. Nimelt NSV polnud leppinud Eestist loobumisega ning 1.detsembri varahommikul hõivati Toompea loss,sõjaväelennuväli,raudtejaamad,postkontorid.Mõne tunniga suruti mässukatse maha,
.....................10 2 Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid Parempoolsed parteid: Põllumeestekogu, Kristlik Rahvaerakond, Üleriigiline Majaomanike Seltside Liit
Kuulsa Medicite perekonna patronaazi all jätkus poliitikute, kunstnike ja õpetlaste elav mõttevahetus ning Firenze jõudis enneolematult elujõulise kultuuri ajastusse. Uhkus oma saavutuste üle sai ilmseks auahnes ehitusprogrammis, mis pidi tegema linnast ilu, korra ja harmoonia võrdkuju. 2.2. Veneetsia vabariik Tähtsaks kunstikeskuseks kujunes XVI sajandil ka Veneetsia. Renessansiaegne Veneetsia oli Euroopa kõige rikkamaid, demokraatlikumaid ja turvalisemaid riike. Ta jõukus rajanes võrdselt maismaavaldusel, kuhu kuulusid Padova ja Bergamo, ning ulatuslikel meretagustel aladel lähedasest Istria poolsaarest kuni Küprose saareni. Veneetsia, ammune merelinn, kus eksootiline idamaa segunes läänega, kisti üha enam sõdadesse, mida peeti Itaalia valdamise pärast. Ta jäi uhkeks ja puutumatuks, kuna suurel määral tulenes ta tugevus vabariikliku konstitutsiooni ainulaadsest stabiilsusest
Ei saa täielikult välistada võimalust, et me juba keskajal Argentiina veini ei joonud. Kuulus ju Eesti Saksa Rahva Püha Rooma Riigi õndsa valitseja Karl V valitsuse ajal (1519- 1556) koos Hispaania ja sellele kuuluva Lõuna-Ameerikaga ühte keisririi- ki. Alles Liivi sõda viis meid rootslaste võimu alla, kes tänapäevani veini Süstembolagetis varjul hoiavad ning seda pühapäeviti müüa ei luba. Vein on üks maailma demokraatlikumaid naudinguid. Selles mõttes, et maitsete eristamine ja meeldejätmine on kõigile jõukohane. Mõista- gi on veinitundmisega nagu iga harrastusega: mida rohkem sul selle vas- tu huvi on ning mida rohkem aega ja raha sellesse investeerid, seda ava- ramad on su teadmised. Kui keegi kahtlustab, et veiniharrastus on üks tühi joomarlus, siis võin kinnitada, et veiniga professionaalselt või asjaarmastuse tõttu tegeleja-
Maaseadus , mis jõustus 10.10.1919. Mõisnikelt veti 2,3 miljonit hektarit maad, millest moodustati 56'000 uustalu (ka asundustalu). Talumaid anti eesõigusega välja vabadussõjas võidelnutele. See oli ka põhju, miks paljud mehed sõtta läksid. Mõndadele mõisnikele jäeti mõisa südamed - pargid ja mõisahoone alles. Ülejäänud mõisasüdamed anti vabadussõja ohvitseridele. Põhiseadus 15.06.1920 - Eesti on parlamnetaarne vabariik. Eesti oli selle järgi euroopa üks demokraatlikumaid riike. Riiki juhtis Riigikogu - 100 liiget; valiti kolmeks aastaks. Valimistel kehtis proportsionaalne valimissüsteem. Hääleõihuslikud olid kõik Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vanemad kui 20 aastat. Valitsus juhti nimetati Riigivanemaks, kes täitis ka riigi esindus funktsioone. Rahval oli rahvahääletuse ja algatuse õigus. 8.05.1919 - Moodustati uus Vabariigi valitsus Otto Strandmanni juhtimisel. Välisministriks valiti Jaan Poska. 19.05
annaabi.ee 
