Pere on ka ühiskonna miniatuurseks mudeliks, sellele peaks vastama ideaalühiskond. Kindel ja tugev perekond paneb aluse ka stabiilsele, tugevale ja sidusale ühiskonnale, olles laste esmaseks sotsialiseerijaks. Stabiilsete ja pikaajaliste peresuhete alus on abielu. Konservatiive iseloomustab vastuseis lahutustele; · Kogukond põhineb regionaalsel printsiibil, seob indiviide ja nende perekondi. Kristlikel demokraatidel on kogukond väga olulisel kohal, seevastu Thatcheri poliitika Suurbritannias oli pigem kohalikke omavalitsusi (kui kogukonna organisatoorseid vorme) nivelleeriv. Kogukond kui loomulik elukeskkond on tekitanud ka teatud väärtushinnanguid, mis on tuntud nn. ,,väikekogukondlike väärtustena", mida võib pidada Ameerika konservatismi pärisosaks, aga, mis on omased ka konservatismile laiemalt. Sellised väärtused on naturaalsus ehk
3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja sotsiaaldemokraadiks. Riik toetab kollektiivi. Kommunismid väärtustavad totaalset võrdsustamist, igaüks teenib vastavalt oma võimetele ja võtab riigilt vastavalt võimetele. Sotsiaaldemokraadid väärtustavad võrdseid võimalusi, erinevaid perekonna vorme, maailmakodanikke ja riigi tuge. Kõik on riigi oma, inimestel pole midagi. Väga kõrged maksud on sots. Demokraatidel ja saavad ka palju/kõrged toetusi ning hoolitseb laste ja vanurite eest, aga kommunismidel on kõik riigi oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb. 4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia
pooldajatena. Sellepärast ei olegi üllatav, et presidendi tagandamine luhtus, kuigi asi võinuks minna hoopis teisiti. Kui majanduslik olukord ei oleks olnud nii roosiline ja uurimise alla oleks võetud ka teisi Clintoni perekonna võimu kuritarvitusi, peaaegu sama tõsiseid väärtegusid kui Watergate'i afäär, siis oleks Clintoni presidendikarjäär lõppenud. Antud juhul aga näis ta avalikkusele halvimal juhul sümpaatse kelmina ning püsis presidendikohal teise ametiaja lõpuni. Demokraatidel oleks peaaegu õnnestunud võita ka 2000. aasta presidendivalimised, sest Clintoni endine asepresident Al Gore saavutas rahvahääletusel väikese enamuse. Kui valimissüsteemi iseärasuste tõttu võitis vabariiklane George W. Bush. Selle tulemuse üle puhkesid ägedad vaidlused, sest väideti, et Bush sai võidu ainult tänu ettekavatsetud häältega manipuleerimisele, eriti Floridas, kuid järgnenud uurimine näitas, et Bushi või oli aus
ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast. Paneelideks on (1) rahvuskeel ja kultuur, kirjandus, kunst, haridus ja muud kaasnevad erialad, (2) põllumajandus ja kalandus, (3) töölised, (4) tööstus ja kaubandus ning (5) avalik haldus ja sotsiaalteenused.Igast paneelist peab valima vähemalt 5 ja kõige rohkem 11 liiget. Senati praegune, 22. koosseis valiti 16.-17. juulil 2002. Ülemkoja eesistuja on fine Gaelil 15, Tööparteil 5, Progressiivsetel Demokraatidel 4 kohta, 5 saadikut on sõltumatud ja 1 parteitu. Valitsus: Iirimaa valitsus koosneb peaministrist, asepeaministrist ja praegu 13 ministrist. Praegune peaminister, Fianna Faili liider Bertie Ahern on ametis 26. juunist 1997, praegune valitsus tugineb 6.juunil 2002 Fianna Faili ja Progressiivsete Demokraatide vahel sõlmitud uuele koalitsioonileppele. Iirimaa valitsuse koosseis: · Peaminister Bertie Ahern (Fianna Fail)
pahelisuse osa vaid tervenisti pahelisus. ● Kui ebaõiglane on ebavõrdne, siis õiglane on võrdne. ● Kui aga võrdne on vahepealne, siis peab ka õiglane olema mingi vahepealne. ● Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on siis paratamatult ka vahepealne ja võrdne, ja seda kellegi suhtes ning mingis asjas. ● See mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel – rikkus, ühtedel kõrge päritolu, teistel aristokraatlik loomutäius. Kasu ja kahju korraldavas õigluses Korraldav õiglus esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See erineb võrdsuse õiglusest, sest ühisvahendeid jaotav õiglus peab alati lähtuma põhimõttelisest vastavusest – vastavalt osanike panusele. - rohkem head ja vähem halba on kasu ja vastupidi.
Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000) · Riigipeaks on president, kes valitakse otsevalimistel 6 aastaks. Parlament on 200-kohaline. Viimased parlamendivalimised toimusid 18. märtsil 2007. aastal. Parlamendis esindatud parteidest on Keskparteil (Keskusta) 51 kohta, konservatiividel (Kookomus) 50 kohta, Sotsiaaldemokraatlikul Parteil (SDP) 45 kohta, Vasakliidul 17 kohta, Rohelistel 15 kohta, Rootsi Rahvaparteil 10 kohta, Kristlikel Demokraatidel 7 kohta ja erakonnal Tõelised Soomlased (Perussuomalaiset) 5 kohta. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Keskpartei, Kokoomus, Rohelised ja Rootsi Rahvapartei. Valitsusjuht: Peaminister Matti Vanhanen (Keskpartei Suomen Keskusta, al. 24.06.2003) · Valitsus (Valtioneuvosto) koosneb 20 ministrist, kes töötavad 12 ministeeriumis. Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed. Kohus: Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline.
on ka isikute vahel ja asja suhtes, sest nii nagu asjade suhtes on võrdsus, on ka isikute vahel. Kui nad pole võrdsed, siis neil pole ka võrdselt asju: sealt aga tulevadki tülid ja süüdistused, kui võrdsetele ei saa võrdsed osad ja ebavõrdsetele need saavad. Edasi selgub, kuidas nende puhul väärtusele vastavust 175 arvestada. Kõik nõustuvad, et see, mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel -- rikkus, ühtedel kõrge päritolu, teistel aristokraatlik loomutäius. Niisiis on õiglane mingi põhimõtteline vastavus, sest vastavus pole omane ainult arvudele eraldivõetuna 176, vaid hulgale üldse -- põhimõtteline vastavus on ju võrdsus põhimõtete vahel, milles on vähemalt neli osa. Selge, et eraldivõetud võrdsuse177 puhul on neid neli, aga samuti ka pideva võrdsuse puhul, sest ta kasutab kahe asemel
kohandada USA kaheparteisüsteemi erakondade puhul. Nagu päris esimeses seminaris sai mainitud, siis on Ameerika Ühendriigid koloniseerimisest alates olnud väga mitmerahvuselised, kuid sellegipoolest pole korrektne rääkida nt etnilisest lõhest parteide kujunemisel, arvestades, et üldiselt tunnevad kõik USA elanikud end siiski ameeriklastena. Siiski võib välja tuua rassilise lõhe selles mõttes, et demokraatidel on tugevaim positisoon mustanahaliste hulgas ning enamik mustanahalisi on just Demokraatliku partei kindlad valijad (Gitelson jt, 1996, lk. 123). Ka on välja toodud asjaolu, et enne 1970ndaid esindas Demokraatlik partei eeskätt sinikraesid ehk töölisi ning pärast seda toimus valijaskonna ümberrühmitumine nii, et demokraatide toetajateks said lisaks ka keskklass ja vaesemad inimesed, kes olid liberaalsete vaadete pooldajad (Wilson, 1998, p. 152). Seega võib siin näha
6 Aristoteles kommunismi oluliseks ei pea. · Õigluse kohta ütleb Aristoteles ka, et see "tähendab anda või võtta headest asjadest vaid võrdse või õiglase osa". Õiglus on seega arusaam õigest proportsioonist, põhimõttelisest vastavuses inimeste vahel. "Kõik nõustuvad, et see, mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel rikkus, ühtedel kõrgepäritolu, teistel aristokraatlik loomutäius". Sõprus 8.1 sõprus on hädavajalik täiuslikuks eluks ja on poliitilisest õiglusest ülem. ,,Sõprus paistab ka riike koos hoidvat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt kui õigluse eest. Sõprusele näib olevat omane täielik üksmeel ja selle poole kõige rohkem püütaksegi..." (NE 1996:169) 8.3. On kolme sorti sõprust: ,,See on olemas kolm sõpruse vormi..
annaabi.ee 
