USA otsustas isolatsionismi kasuks. Ameerikale tegi aga muret Jaapani konkurents Vaiksel ookeanil ja IdaAasias. USA oli vastu kolooniate süsteemile. Jaapan aga suurendas oma relvajõudusid ja eelkõige laevastikku. USA algatusel kutsuti kokku Washingtoni konverents (13.11.19216.02.1922), millest võtsid osa UK, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (va Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. USA sõlmis eraldi rahulepingud Saksamaa endiste liitlastega ning need ei sisaldanud reparatsioone. Charles Dawesi juhitud komisjon jõudis järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta ning pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani võtsid omaks nii UK kui ka Prantsusmaa. 1928
USA president Wilsoni arvates tuli luua Rahvasteliidu relvajõud, mis annaksid organisatsiooni otsustele suurema kaalu ning vähendaks samal ajal tunduvalt liikmeriikide rahvuslikke relvajõudusid. Inglismaa ja Prantsusmaa ei nõustunud aga sellega. f) otsustamine oli aeglane Konverentsid, lepingud Washingtoni konverents 1921.a. nov. 1922. a. veebr. Washingtoni konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene KaugIdast. Laevastikulepinguga fikseeriti 5 riigi sõjalaevastiku piirsuurus. 4 riigi lepinguga kindlustati USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapani seniste valduste säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. 1922.a. toimus Genova majanduskonverents, millest võttis osa 29 riiki. 1922.a
raha). 28. veebruaril 1925. aastal Ebert sureb, uueks Weimari Saksamaa presidendiks saab kunagi Keisri armee liige Paul von Hindenburg. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Suurbrittannia,Prantsusmaa,Saksamaa ( esimest korda peale i maailmasõda võeti parteit,mitte kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Brand'i-Kelloggi pakt 1928. Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Paktis keelustati sõda kui rahvusvaheline poliitiline vahend. Nõrkuseid kaks : 1) puudus karistus sõja algatajate ning 2) puudus desarmeerimisnõu (armeed jäid alles). Paktle
2)Rahvusvahelised suhted USA jäi välja Rahvasteliidust. USA tahtis vähendada liikmesriikide relvajõudusid. Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat. Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm.. Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist. Briandi-Kelloggi pakt-1928
· 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Washingtoni konverents 1921-1922 toimus USA algatusel Washingtoni konverents, millest võtsid osa USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping, Vaikse ookeani saarte (v.a Hawaii) demilitariseerimise leping ning Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast (Jaapani ja USA mererelvastuse piiramise leping). Aastail 1923-1924 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ja tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mille kohaselt vähendati tunduvalt reparatsioonimakseid ning nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati investeeringuid maa
kaotas Soome üle 10% oma aladest. Kaotati osa Sallast, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga, Sortavala, Petsamost Kalastaja poolsaar, 4 Soome lahe saart ja kogu Laadoga järve läänekallas. Jätkusõda: · Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. · Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes (nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil)
Vaherahule peab järgnema vaenutsevate rühmituste eraldamine ning järkjärguline demobiliseerimine. Bosnia territooriumi jagamisel kümneks provintsiks saavad moslemid ja serblased kontrolli kolme ning horvaadid kahe provintsi üle. Ülejäänud kaks territooriumi, sealhulgas Sarajevo, hakkaksid alluma kolmepoolsele administratsioonile. ÜRO sõdurid peaksid hoolitsema üldise 9 demilitariseerimise eest ja demokraatlike struktuuride loomine peaks käima ÜRO kontrolli all. Plaanile annab 25. märtsil New Yorgis oma allkirja ka Bosnia president Alija Izetbegovic, kuid Bosnia serblased keelduvad kavaga nõustumast. Selleks ajaks on serblased oma valdusse saanud umbes 70% Bosnia territooriumist, nende hulgas ka alasid, mis on plaani kohaselt ainult moslemite hallata. Näiteks Srebrenica ja muude alade vabatahtlik käest andmine tundub ebatõenäoline.
6 Kus tänaseni võib kohata üllatavalt palju natsitemaatilist graffitit. 3 NSV Liit sai Thüringeni, Sachseni, Sachsen-Anhalti, Brandenburgi ja Mecklenburg- Vorpommerni. Lisaks jagati neljaks tsooniks Berliini linn. Ida-Pommern (Pomorze) ja Schlesien e. Sileesia (lsk) läksid Poolale, Ida-Preisimaa (täna ) NSV Liidule. Alliierter Kontrollrat viis läbi denatsifitseerimise, demilitariseerimise ja demokratiseerimise. Esimesed suured ülesanded, nagu natside üle kohtumõistmine ja saksa sõjaväe likvideerimine, läksid suhteliselt lihtsalt, kuigi NSV Liit soovinuks olla ilmselt radikaalsem. Kuid majanduse ja demokraatia osas tekkis lääneriikide ja NSVLi vahel vastuolu, mis arenes üsna kiiresti konfliktiks. Küsimus oli, et mis edasi saab. Saksamaa ei saanud jääda igavesti okupeerituks. Sündmused arenesid selles osas kiiremini kui plaanid
inimest ja relvajõududest on neist 1,1 mln. Tööpuudust riigis ei olevat ja inflatsiooni kohta andmeid ei avaldata. 1984.a. hakati asutama välisosalusega ettevõtteid, 2002.a. tühistati osaliselt toidu- ja tarbekaupade ning teenuste riiklik jaotuskorraldus ning lubati vähesed turusuhted. 1992.a. loodi Hiina ja Venemaa piirile vabakaubandus- ja majanduspiirkond, 2002.a. loodi Sinuiju linnas erihalduspiirkond, kus kehtib oma passireziim. 1998.a. hakati demilitariseerimise tsooni lähedale rajama L-Korea firmade osavõtul rajama Kaesongi tööstusparki. SKT elaniku kohta 1700 USD. 71% elektrienergiast toodetakse hüdroenergiajaamades, 1987.a. käivitati tuumalõhkepeade plutooniumi tarbeks tuumareaktor. P-Korea uraani (puhta) varu arvatakse olevat 15 000 tonni. Kaevandatakse kivi- ja pruunsütt. Ekspordiks kaevandatakse magnesiiti ja grafiiti. Masinaehitus ja metallitööstus varustavad eelkõige sõjaväge ja sõjatehaseid.
annaabi.ee 
