kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Demokraatia vead · Kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi. · Enamuspõhimõte võib põhjustada ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. · Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades.
-bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents -hääleõigus -kodanikuõigused 9)Liberaalse demokraatia tunnused: -kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim
-Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg -Populismi oht -Majanduskriis Riik -Ühiskonna poliitiline korraldus -Tunnused (territoorium, rahvas, suveräänne võim, võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse) Riigikorralduse vormid
Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega
10. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Üleminek demokraatiale (siirdeperiood) Arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega Demokraatia kindlustumine vabad valimised reformide aeg populismi oht majanduskriis Demokraatia nõrgad kohad harimatu massi võimuletulek enamuse türannia riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused vabade valimiste tunnused valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine, kodanike nõudmiste vahendamine, rahva usalduse indikaator, kodanike harimine, esindab rahva huve mis mõjutab valijat? klassikuuluvus, massimeedia, peretraditsioonid, isiklik kogemus, valimiskampaania riigi ülesanded valimiste läbiviimisel seadusandlus, erakondade kulude kontrollimine, valimisõiguslike kodanike üle arve
Monarhia ei ole demokraatia vastand. Demokraatia võimalused Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on võimalus osaleda poliitikas. Edendab ühist ja individuaalsed heaolu. Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia ohud Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass. Pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt. Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigset valitsuse sekkumist ühiskonnaellu. Valimised demokraatlikus riigis Valimiste ülesanded: · Rahvaesindajate leidmine, rahva võimu teostamine esindusdemokraatias · Ühiskonnagruppide huvide esindamine · Raha nõudmiste ja usalduse indikaator · Tagada võimu korrapärane vahetumine Demokraatlike valimiste tulemused: · Vabad (vaba konkurents, vaba valik) · Regulaarsed
ja osaleda poliitikas. vähemuse huvid jalge alla. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja Kollektiivsete huvide tähtsustamine solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda suurendab liigset riigiaparaati ja valitsuse otsustamises. sekkumist ühiskonnaellu. Edendab ühist ja individuaalset heaolu, Pole välistatud diktatuuri kehtestamine eeldusel et valitsuse poliitika peegeldab demagoogide poolt, kes pääsevad laiade rahvahulkade huve. võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Valimiste funktsioonid: 1. tagavad võimu regulaarse ja seaduspärase vaheldumise (korralised toimuvad teatud aja tagant, erakorralised nt siis kui parlament laiali saadetakse) 2
Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Ohud: Kõik inimesed pole võrdselt haritud, üldine valimisõigus võib tuua võimule harimatu massi; Enamuspõhimõte võib põhjustada vähemuste huvidega mittearvestamist; Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; Pole välistatud diktatuuride kehtestamine demagoogide poolt, kes kasutavad rahva alateadvust ära. Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Osalusdemokraatia puhul on kodanikul võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte
20. Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3) Tugevused: võimaldab vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; soodustab inimisiksuse arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; vähendab sõdade tõenäosust. Nõrkused: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus võimule tuua harimatu massi; pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades 21. Millised võimalused annab demokraatia ühiskonnale võrreldes diktatuuriga? (3) Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel, et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve. 22
Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus "valgustatus" (et massid ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt
seast, sest nendel on oma varasemate poliitiliste kogemuste tttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta sdistab endisi oligarhe vandenude sepitsemises demokraatliku vimu vastu ning toob nad selle rnga sdistusega kohtu ette. Seal mistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt sdi ning karistuseks hukatakse vi pagendatakse riigist, nende varad aga vrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meeleprane ja tstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge krvaldada ja vtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nus rahva heategija elu on ohus ning abinud selle ohu vastu paistavad igustatutena. Viimane, kige hullem, valitsemiskord trannia tekib siis, kui ks demagoogidest, kasutades oma ihukaitsevge, kehtestab oma ainuisikuvimu. Rikkuse mberjagamine, millega trann alguses oma vimule rahva toetust pab
varasemate poliitiliste kogemuste tõttu teiste ees eeliseid. Demagoog esineb rahva heategijana. Ta süüdistab endisi oligarhe vandenõude sepitsemises demokraatliku võimu vastu ning toob nad selle ränga süüdistusega kohtu ette. Seal mõistetakse nood demokraatliku kohtupidamise kohaselt süüdi ning karistuseks hukatakse või pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nõutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nõus – rahva heategija elu on ohus ning abinõud selle ohu vastu paistavad õigustatutena. Viimane, kõige hullem, valitsemiskord – türannia – tekib siis, kui üks demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu.
annaabi.ee 
