selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas hinnangu andmise kaudu, reklaamisõnumi edastamine, manipuleerimine. Keeleline mõjutamine: tõene ja veenev teabeedastus, tahtmatu või tahtlik. Kui kõneleja või kirjutaja surub teisele peale endale kasulikku arvamust hämamise, tõe moonutamise või pettusega, siis on tegemist demagoogiaga. Demagoogiavõtted: enesekindlalt esitatud põhjendamata väide, eelarvamuste kasutamine, sildistamine, viitamine suuremale grupile, faktide varjamine, probleemi lihtsustamine, väite liialdatud kordamine, liigne võõrsõnade kasutamine, meie-nemad vastandamine. Reklaam eesmärk on kutsuda inimesi ostma või teenuseid kasutama. Reklaam on firmade, organisatsioonide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada auditooriumi
Kolmandaks vtteks vaesed kannatajad. Luuakse argumendist pilt mingist teatud grupi nn kannatustest. Eelviimaseks vtteks oli hda tuleb. Selles vttes kasutatakse argumenteerimises viteid, suurest katastroofist mis tabab hiskonda kui peaks nii kituma. Viimaseks vtteks oli rahvas tleb. Videtakse, et midagi on kindlalt tsi, kuna enamus rahvast nii vidab. peale video vaatamist ja phjalikult lahti seletatud demagoogia mistet oskan elda, et olen kokku puutunud demagoogiaga, kll mitte palju aga siiski. Kige rohkem olen hmaga kokku puutunud rkides noortega, kelle silmaring ja maailma vaade pole teab kui lai.Nooremad ei oma enamasti arvamust, ning kasutavad tihti sdistavat vtet mis videos kandis nime ise oled. Samuti olen hmaga kokku puutunud vesteldes vanemate inimestega. Vanemad inimesed kipuvad tavaprasest tugevamalt kinni hoidma oma arvamustest, ehk siis nende vestlustes kasutavad nad enamasti igavesest ajast igavesti vtet
- sõjaväelased ei tunneta poliitika iseseisvat tähtsust. - sõjaväelased eelistavad administreerivat juhtimist (keelud, käsud) - poliitiline ebakompententsus muudab nad sõltuvaks tsiviilvõimust. - sõjavägi ei vastuta kellegi ees. - võimu püütakse kasutada enda huvides. II POPULISTLIK REZIIM: 1. ilmub siis, kui rahvas ilmutab huvi poliitika vastu. 2. ei anna võimalust inimestel osaleda poliitikas. 3. rahvahulgad saavad ainult kiita valitsust. 4. reziim ilmub koos demagoogiaga. (kohe, korraga, kõik) 5. ühiskonnas valitseb tavaliselt ühepartei süsteem. 6. reziimi eesmärgiks kuulutatakse rahvuslik õnn. 7. poliitilineterminoloogia on natsionalistlik. (rahvulik) 8. maailma kujutatakse võitlusprotsessis 9. vormiliselt eksisteerivad kodanikuõigused. 10. tegelikult on kodanikuõigused piiratud. 11. poliitikute isikukultuse tekitamine. (reziimi loojad) -laialt levinud ladina-ameerikas ja aafrikas. kes ohustavad seda reziimi? - ebalojaalsed ametnikud.
Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Seoses sellega tekkis eeldus diktatuuride tekkeks, sest majanduskriis tekitas pettumust demokraatias ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et olukorda võis päästa kõvakäeline võim. Sellele arvamusele andis hoogu juurde, et NSV Liit oli ainuke riik, mis pääses majanduskriisist. Majandusraskuste tõttu oli kerge võita rahvamasside poolehoidu demagoogiaga, mistõttu enamik riike ei suutnudki sälitada demokraatiat. 1930-ndail aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks. Majanduslikult tõi Suur Depressioon kaasa ka muutusi. Riigiaparaat hakkas rohkem sekkuma majandusse pärast Suurt Depressiooni . 1933. aastast saadi langusest jagu, kuid kiiret tõusu ei järgnenud. Põllumajanduskriis kestis veel edasi, mistõtttu olid tööstustootmise kasvuvõimalused veel piiratud. 1937. aastaks oli tööstustoodangu
Venemaa oli aga suhteliselt vähearenenud tööstusega. Lõpuks jäi püsima seisukoht, mille järgi ühes, eraldiseisvas riigis pidi olema siiski võimalik uue ühiskonna arendamine. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure- ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne. Kaudseid rakendusi Nõukogude liidus võeti kasutusele rida täiendavaid abinõusid, mida põhjendati marksistliku ideoloogiaga, retoorika ja demagoogiaga. Terror kui proletariaadi diktatuur, klassivõitlus, võitlus kontrrevolutsiooniga, rahvavaenlastega, rahvusvahelise imperialismiga jne. Talumajapidamiste likvideerimine kui klassivõitlus kulakutega ja sotsialistlik kollektiviseerimine. Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine kui sotsialistlik demokraatia. Ühe partei võim kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine. Käsumajandus kui sotsialistlik plaanimajandus. Uusi ilminguid
poliitiliste normide alusel toimub poliitika väljatöötamine poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism
Organisatsiooniline õppimine Töötajate hoiakud Organisatsioonikultuur Hoiakute muutmise viisid: Veenmine faktide, argumentide ja loogiliste põhjenduste abil uue suhtumise kujundamine. Hajutatakse teise poole kahtlused. Sisendamine emotsionaalne protsess, oluline meeldivus, autoriteet. Tekitatakse huvi, püütakse "nakatada", kaasa haarata. Sundimine inimene pannakse käituma tema tahtevastaselt käskudega, ähvardustega, demagoogiaga vm. 7 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD Hoiakute muutmisel on olulised: 1. Uue hoiaku esitaja - mõjukus, prestii - kavatsuste siirus - meeldivus - teabe usaldusväärsus 2. Argumenteerimise viis - Mõjusam on kahepoolne argument
ning agressiivselt meelestatud marginaalsest rühmast (keda pole küll vähe, kuid ikkagi palju vähem kui meid eestlasi!), siis ei osanud enamik inimestest taandada end kõrvaltvaataja rolli, et märgata selle nn marginaalse agressiivse rühmaga kaklusesse astudes madaldas valitsus end samasuguseks. Pealegi üritasid võimud alfaisase kombel oma vastast agressiivsusega üle trumbata, haarates selles kõhklematult initsiatiivi ja vürtsitades oma tegemisi sageli demagoogiaga, mõnel juhul lausa ebatõese info levitamisega. Jüri Pihli esinemine mässuööl meenutas mulle paljuski Iraagi infoministrit, kes kinnitas, et edukad lahingud vastasega viivad võidule ning võimsad Iraagi väed põhjustavad vastasele suuri kaotusi samas kui Ameerika juhitavad koalitsiooniväed tema selja taga kaadris juba Bagdadi vallutasid. "Olukord Tallinnas on täielikult kontrolli all, palume kodanikel säilitada rahu," teatas minister korduvalt, telepilt aga näitas
Paljude riikide valitsused ei suutnud leida pikka aega tõhusaid meetmeid, mis oleksid toonud murrangu paremuse poole. Seoses sellega tekkis eeldus diktatuuride tekkeks, sest majanduskriis tekitas pettumust demokraatias ja selle võimalustes tagada rahvale head elu. Paljud arvasid, et olukorda võis päästa kõvakäeline võim. Sellele arvamusele andis hoogu juurde, et NSV Liit oli ainuke riik, mis pääses majanduskriisist. Majandusraskuste tõttu oli kerge võita rahvamasside poolehoidu demagoogiaga, mistõttu enamik riike ei suutnudki sälitada demokraatiat. 1930-ndail aastal muutusid enamus Euroopa riike autoritaarseteks. Majanduse madalseis tõi kaasa nördimuse demokraatia vastu. Vaid Prantsusmaa, Suurbritannia, Iirimaa, Tsehhoslovakkia ja Põhjamaad suutsid jääda demokraatlikeks. Enamus riike muutus 1930-ndatel autoritaarseteks, aga Itaalia ja Saksamaa muutusid totalitaarseteks. (Adamson et al 2003: 68) Tinglikult võib
piirini. Ta kirjutab, et oli veendunud Nõukogude Liidu kardinaalse uuendamise vajaduses ja kõige ratsionaalsem tundus talle riigi vabatahtlik rahumeelne evo- lutsioon sõltumatute riikide vabatahtlikuks konföderatsiooniks. Seega siis umbes midagi samalaadset, kuhu Gorbatšov lõpuks välja jõudis. Kuid läks teisiti. “Valla pääses natsionalistlik võimuiha. Rahvuslikud huvid asendusid natsionalistliku demagoogiaga. Tulemuseks olid sõjad ja konfliktid sotsiaalse rahu asemel. Separa- tism on võimeline viima iga ühiskonna konfliktide tupikusse, kus igaüks vaenutseb igaühega. See pole rahvusliku vabaduse, vaid sügava lõhenemise ja vastasseisu tee. Parteilis-riiklikule eliidile olid rahvuslikud liikumised esialgu sotsiaalse destabiliseerimise ja Moskvale surve avaldamise vahendid. Kuid järk-järgult väl- jusid need kontrolli alt, nende eesmärgid muutusid rahvuslikest separatistlikeks.
Negatiivsete mõjutamismehhanismide alla kuuluvad: füüsilise vägivallaga mõjutamine löömine raputamine tõukamine jne. psüühilise vägivallaga mõjutamine karjumine hääletõstmine ähvardamine needmine hüsteerika mõnitamine jne. demagoogiaga mõjutamine kainele mõistusele rõhumine enamuse arvamusega manipuleerimine autoriteetide kasutamine faktidega vassimine ülemäärase pateetikaga mõjutamine sildistamine jne. Tuleta meelde näiteid oma elust, kus puutusid kokku ülalpool nimetatud võtete kasutamisega. Kuidas ennast
annaabi.ee 
