vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................
3.6.2. Süüteo ja otsuse täitmise aegumine (§-d 81-82) 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. Asenduspõhimõte 4.5. Kehtivuspõhimõtete konkurents 5. Süüteo toimepanemise aeg ja koht (§-d 10-11) – kogumi küsimuse lahendamisel arvestada. III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus; õigusdogmaatiline süüteomõiste Süüteo materiaalne määratlus on küsimus sellest, mis on kuritegu ja miks on vaja sellist tegu kriminaliseerida. Materiaalne määratlus leiab vahel tee karistusseadustiku ja see on probleem. Tegu on ohtlik ühiskonnale ja seda on vaja kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust
hoolsuskohustust rikkuv tegu 2. tagajärg 3. põhjuslik seos 4. normatiivne omistamine (objektiivne ettenähtavus, regressikeeld, õigusvastasusseos, normi kaitseala, teise isiku vastutusala jms) Subjektiivne koosseis 1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus
inimvabadus, põhivabadused, inimese tervis, inimese vara, riigivastasus, (erinevad, näiteks maksupettus) pettused. 31 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2007. Lk. 44. 32 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn 2008. Lk. 45. 14 Lisaks eelnimetatule, on KarS'il võrreldes teiste õigusaktidega teistsugune struktuur, nimelt on KarS'il kolmeastmeline deliktistruktuur, kus lähtutakse süüteo finalistlikust küsitlusest, omakorda tähendab see, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, saab tegemist olla õigusvastase teoga (kolm astet: koosseisupärasus, õigusvastasus, süü).33 Antud argumentatsioonist saab KarS'i liigitada karistusõiguse valdkonda, mis on tingitud kõnealuse seaduse eripärast võrreldes teiste avaliku õiguse pärusmaale kuuluvate õigusnormide kogumitega. 33 J. Sootak. Süüteomõiste ja deliktistruktuur. Tallinn 2004. Lk
juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele ◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus)
Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu. Mittevaraline kujutab endast eelkõige kahjustatud isiku füüsilist või hingelist kannatust. KARS - KarS deliktistruktuur toetub kontinentaaleuroopaliku karistusõigusmõtte rikkalikule kogemusele, piirdumata samas mõne üksiku Euroopa riigi karistusseadustiku mehhaanilise kopeerimisega. Pigem on tegemist iseseisva kodifikatsiooniga. Eesti uue karistusõiguse eripära on selles, et juba süüteo legaaldefinitsioonis tuuakse ära deliktistruktuur (koosseisupärane, õigusvastane, süüline tegu) Süüteoga on tegemist ainult siis, kui tegu on toime pandud tahtlikut, erandina ka
päästna (nt alkohol). Siis see on karistatv tegevusetuse vormis. Nt narkomaanid ja nende lapsed – väikelaps tahab süüa ja kui süüa ei saa siis sureb ära, aga kui vanemad on narkomaanid ja nad ei pruugi sellest aru saada, siis kui väikelaps sureb või saab mõne tervisekahjustuse, siis kui keegi viib ennast vabatahtlikult seisundisse, kus ta ei saa aru mis on õige või vale ja joobeseisund ei välista süüd. Tegevusetuse deliktistruktuur: Eelkontroll: 1.kas tegemist on tegevuse või tegevusetusega. Kui tegemist on tegevusega siis tuleb minna edasi tegevusedeliktiga. 2. kas tegemist on ehtsa või mitteehtsa tegevusdeliktiga? Kui on tegemist nii ehtsa kui mitteehtsa deliktiga, siis tuleb minna edasi vaid mitteehtsa tegevusdeliktiga. 3. kas tegemist on teo või tagajärjedeliktiga? Tagajärjedelikti puhul on kosseis pisut erinev ning tegevusetus peab olema tagajärjega hüpoteetilises seoses.
Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane. Karistusseaduse kehtivus teo kohta, mis on suunatud rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu - teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast välislepingust. 45. KarS deliktistruktuur ja selle õiguslik tähendus Koosseis Õigusvastasus Süü Deliktistruktuur on leidnud Eesti jurisprudentsis palju rõhutamist ja mitte asjata. Ka USA karistusõiguses tuleb esmalt tuvastada koosseisupärasus.USA karistusõigus tunneb koosseisu kaksikjaotust: objektiivne koosseis ja subjektiivne koosseis. Neid kaht selliselt eestindades patustataks küll ehk tõlkereeglite vastu, kuid sisuliselt on kõnealused mõisted kattuvad
TSIVIILÕIGUSLIKUD DELIKTID Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse alusel. Lepinguvälist vastutust nimetatakse deliktivastutuseks. Seda kohaldatakse tsiviilõigusrikkumiste korral. Lepinguline vastutus põhineb võluõiguse normidel, mis reguleerivad lepingulisi suhteid, see eeldab lepingu rikkumist. Lepingu välisel vastutusel puuduvad poolte vahel lepingulised suhted. Õiguslikud tagajärjed tulenevad mõlemal juhul võlaõigusseadusest. Tsiviildelikti kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisulisus objektviivse teokoosseisu tasandil peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuabki. Kostja teona tuleb kõne alla üksnes kostja tahtele allutatud tegu. See tegu võib väljenduda kas aktiivses käitumises või tegevusetuses olenevalt normi nõudest. Juriidilise isiku tegudeks loetakse tema juhtorganite liikmete ja nendega võrdsustatud isikute tegusid, kus need teod
, Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 1.21. Rebane, I., Nõukogude kriminaalõigus. Üldosa. Õpetus kuriteost. II osa. 1 vihik. Tartu, 1978, lk 8–9 1.22. R. Maurach, Fr-Chr. Schröder, M. Maiwald. Strafrecht. Besonderer Teil. Tb 2. Heidelberg, 1991, S 263. 1.23. Pönal-Codex oder Gesetzbuch der Verbrechen und Stafen // Criminal- Gesetzgebung des Französichen Reichs – Strasbourg, Paris, Treuttel & Würz, 1810 1.24. Sootak, J. Süüteomõiste ja deliktistruktuur – Tallinn, Kirjastus Juura, 2003 1.25. Sootak, J. Majanduskriminaalõigus – Tartu, Eesti Õiguskeskus, 1998, lk 45 1.26. Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne – Tallinn, 2002 1.27. Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik kommenteeritud väljaanne – Tallinn, 2004, täiendatud väljaanne 1.28. Sootak, J., Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 1.29
annaabi.ee 
