teodeliktide puhul. Nt ebaseaduslik vabaduse võtmine, pmst on võimalik võtta ka vabadus nii, et kohustatud isik jätab ruumi ukse lukust lahti keeramata. Ta lihtsalt vaatab pealt, kuidas teisel isikul on vabadus võetud ja ta ei vabasta isikut. Kuid see saab kõne alla tulla selle isiku puhul kes on selle isiku suhtes grant ehk kohustatud isik. Teoreetilisena teo ja tagajärjedeliktide puhul, kuid praktikas tõusetub see eelkõige materiaalsete deliktide puhul. Pmst on võimalik ka selline juhtum, kus esineb koos ehtne tegevusetus ja mitteehtne tegevusetus. Nt tervisekahjustuse tekitamine ja abita jätmine. Näide: autojuht sõidab ja ületab kiirust ja ajab ülekäigurajal oleva inimese alla. Tegemist on 422 sätestatud kuriteoga. Mida isik tegi – kas ta sõitis või jättis pidurdamata? Põhjus oli see, et autojuht õigeaegselt ei pidurdanud. Või siis Kaur Kenderi kaasus, ühest
subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime. Õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja, annab õiguse osaleda õigussuhetes. 8. Teovõime - isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid oma tegudega omandada. 9. Deliktivõime -isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste (deliktide) eest 10. Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Milline erinevus on avalik-õiguslikul isikul ja eraõiguslikul isikul. Nimeta 3 avalik- õiguslikku isikut ja 3 eraõiguslikku juriidilist isikut. Juriidiliste isikute liigid. – Avalik-õiguslik ja eraõiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. - Riik, kohaliku
piinamisi,nõiaprotsesse ja kiriklikke karistusi. Juba montesquieu kuulutas, et ilma tungiva põhjuseta ei tohi ei tohi kedagi karistada. 1748. a. võeti tema mõtted suure eduga vastu. 10 aastat hiljem kriminaalõigusprogramm. 1764.a. Cesare Beccaria kirjutis ,,Dei delitti e della pene" (Kuritegudest ja karistusest). Tõlgiti paljudesse euroopa keeltesse. Laineid lööv oli surmanuhtluse eitamine. Uue karistusteooria juures olid otsustavad õiglane karistus, deliktide liigid, seaduste stiil ja nende kohaldamine ja menetlusküsimused. Karistuse eesmärgiks ei saanud enam olla kurjategija piinamine ega ka kuriteo kustutamine. Edaspidi pidi olema karistus preventsioon. Beccaria raamat unustati siiski peatselt. Immanuel Kant arvas, et õiglus nõuab, et süüdlase ja õiguse huvides viidaks surmanuhtlus täide ka siis, kui iga hetk võib saabuda maailma lõpp. 6 18
.. Teo mitmus – erinevad teod, mida inimene toime paneb ja neile tuleb igale ühele anda eraldi hinnang ning eraldi karistused liita vastavalt KarS § 64 puudub. Ideaal ja reaalkonkurents Ideaalkogumiga on tegu siis kui isik täidab ühe teoga - teo ainsusega mitu süüteokoosseisu. Seljuhul tuleb tegu subsumeerida kõikide nende tegude järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel liitkaristus. Ideaalkogumit tuleb vaadata iseenesest tagajärgede kaudu. Materialsete deliktide puhul võivad tagajärjed olla 3 liiki: põhitagajärjed – see mille saavutamisele on isiku käitumine suunatud. Vahetagajärg on põhitagajärje vältimatu eeldus. Kõrvaltagajärjg – põhitagajärjega mitteseotud tagajärg, mis saabub vältimatult. A tapab B ja paneb sinna lõhkesealdeldise. B käivitub ja auto lendab õhku. Eemal seisev inimene saab ka pihta. Tapmine põhitagajärg. Ebaseaduslik käitumine on vahetagajärg ja kolmanda isiku
pädevusega. Paljudes riikides omistatakse juriidilistele isikutele ka selline juhtorgani tegevus, mis on seadusega keelatud. Kuidas sellist käitumist omistada? Kannatanu kahjuhüvitise saamise eesmärgil võiks sellist käsitlust toetada. 8. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Millised on õiguslikud alused, mille alusel juriidiline isik vastutada saab? 1) juhtorgani delikt omistatakse juriidilisele isikule, TsÜS § 31 lg 5; 2) juriidiline isik võib vastutada ka ilma, et tema juhtorgani liikme delikti eraldi kindlaks teeks, vastutus organisatsiooniliste puuduste eest; 3) vastutus § 1054 alusel, mis reguleerib laiemas mõttes teenuse kasutaja vastutust teenuse osutaja deliktide eest (nt kui äriühingu töötaja
isikule kahju, siis loetakse tekitanuks jur isiku poolt ja jur isikut saab selle eest vastutusele võtta. TsÜS § 31 lg 5. Peab olema seos juhatuse liikme tegevuse ja jur isiku eesmärkide vahel. Kui juhatuse liige põhj liiklusõnnetuse, siis on keeruline öelda, et tegutses jur isiku eesmärkide nimel. 8. Mida tähendab jur isiku DÕ-lik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Jur isiku DÕ-lik vastutus võib rajaneda ka tema enda tegevusel. Erisus eelräägitust väljendub selles, et vastutuse puhul organisatsiooniliste puuduste ees, ei otsi füüsilise isiku vastutust, vaid etteheide tehakse organisatsioonile kui sellisele. Õigusvastast tegevust ei pea kindlaks tegema, mis kannatanute jaoks võib osutuda keeruliseks ja lõpuks nõuet välistavaks. § 1043, 1045 lg 1, 1050 lg 1
Modaliteedid Kirjeldavad olukorda milles tegu koosseisupäraselt peab aset leidma. (aeg,koht,teo vahend,teo viis,moodus jne.) Need on vajalikud tuvastada sel juhul kui dispositsioonis on need vajalikud. Subjektiivse iseloomu eritunnused Seadusandja ei vaatle igasugu subjekti vaid eritunnusega.See peab olema isik kes kes omab teatud erilisi isikutunnuseid.Need võivad olla seotud tööga,kogemustega,sooga jne. Kurjategiate ring selliste erilist isikutunnust nõudvate deliktide puhul määratakse läbi teo toimepaneku aja,koha ja viisi kaudu.Erilised isikutunnused võivad olla kirjeldatud ka subjektiivsetes tunnustes kui nad tähistavad motiivi või eesmärki. Teo objekt Konkreetseid välismaailma osi millele koosseisupärane tegevus on suunatud nim.teo objektiks.Teo objektidena tulevad kõne alla kehalised ja mittekehalised (elekter,gaas,soojus)esemed. KarS i järgi on olemas süüteo koosseise mille puhul süüteo objekte ei eksisteeri. Subjektiivsed tunnused e
Nt kui juhtorgani liige vabal ajal tekitab kellelegi lepinguvälist kahju, ei ole see omistatav juriidilisele isikule. Juriidilise isiku vastutus eeldab sisemist seost juhtorgani liikme delikti ja juriidilise isiku eesmärkide vahel. Seda ei saa tõlgendada nii et seadust rikkuv käitumine ei saa olla ühegi juriidilise isiku eesmärk, seega juriidiline isik ei vastuta kunagi oma juhtorgani liikme deliktide eest. 21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? 39 Erinevus juhtorgani liikme deliktist: esimesel juhul peame kindlaks tegema juhtorgani liikme konkreetse delikti
XIII Rv-se vastutuse tekkimine Tekib, kui üks rv-se õ-se subjekt (rv õ vastase teo subjekt) käitub teise rv-se õ-se subjekti (rv õ vastase teo objekt) suhtes rv-se õ-se vastaselt, sh käitum rikub teise subjekti rv-lt kaitstavat hüve ja põhjustab talle kahju. Õ-se vastane käitum selgub õiguseallikast. Rv-se Õ-se Komisjon tavaõ-st kodifits-des töötanud välja vastutuse eelnõu artiklid. Üksikisiku individuaalset rv-st vastutust regul Rv-se Kriminaalkohtu statuut. Rv-te deliktide alla paigutati tavalised rv-se õ-se rikkumise juhud ja rv-te kuritegude alla rv-se õ- se rasked rikkumised, millega rikuti kogu inimkonna jaoks kehtivad erga omnes norme. Al 2001 liigitatakse rv-lt õigusevastased teod ja ius cogens’i normide rikkumine. Õ-se vastane tegu võib olla nii tegevus kui tegevusetus (õsubj-l lasub kohustus tegutseda). Rv-lt õiguvastased teod: siseasjadesse mittesekkumise prints; terr puutumatuse prints rikkum; lepingulise koh mittetäitm
Näiteks juhatuse liige sõidab kodust tööle. Juriidilisile isikule on problemaatiline omistada juhtorgani liikme käitumist, mis on vastuolus seadusega. Nt juhatuse liige paneb toime õigusvastase teo, aga ta teeb seda juriidilise isiku huvides. 21. Mida tähendab juriidilise isiku deliktiõiguslik vastutus organisatsiooniliste puuduste eest ning mille poolest see erineb juriidilise isiku vastutusest oma juhtorganite liikmete deliktide eest? Juriidiline isik võib vastutada ka organisatsiooni süü alusel. See tähendab oma olemuselt juriidilise isiku enda deliktiõiguslikku vastutust. Vastutuse aluseks on õigusvastasuse ja süü etteheide konkreetsele organisatsioonile, mitte aga füüsilise isikule, kes organisatsioonis tegev on. Selline vastutus on vajalik kannatanu kaitsmise eesmärgil. Paljudel juhtudel on kannatanul väga raske ära tõendada, kas keegi
Teatud kurjategijatekontingendi puhul kaob aga isegi see vaevumärgatav seos - nii jõuti ühes USA uuringus järeldusele, et oodatava formaalse sanktsiooni mõju puudub teatud riskirühmadesse kuuluvate kurjategijate90 puhul. Ei leitud ühtegi olulist seost oodatava avastamistõenäosuse ja delinkventse käitumise vahel. Seejuures ei puudunud seos mitte ainult ,,mala in se"-deliktide91 puhul, vaid ka ,,mala quia prohibita"-deliktide juures.92 Selle uuringu puhul torkab silma just valimi sotsiaalsed karakteristikud, kuna ka Eesti enamuse isikuvastaseid kuritegusid toime pannud inimeste elukeskkond ja tulevikuperspektiivid vastavad enam-vähem neile. Teine põhjus karistuse väheses hirmutamisefektis klassikaliselt raskete kuritegude puhul võib peituda ka selles, et neid pannakse enamasti toime afektiseisundis, mille puhul ei saa rääkida enam ratsionaalselt kalkuleerivast inimesest.93
annaabi.ee 
