Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel. Ainult hädadekreedile on iseloomulik see, et nendega võib ka seaduseid muuta ja tühistada. Määrus(kuulub haldusakti alla) Vabariigi Valitsusel kui ka ministril on õigus anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi
süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2. erakorralised dekreedid, 3. nn. hädadekreedid Just dekreetseadus asendab täielikult seadus. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta , siis võib tekkida olukord, kus dekreetaluste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus( vrdl. Konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-ndatel aastatel).
Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Seadused peavad tuginema konstitutsiooni alusele ning olema sellega kooskõlas. Nad sisaldavad valdavalt üldnorme. Parlament võib anda ka üksikakte e riigikogu otsuseid. Seadusi ning otsuseid võetakse vastu. Seadused kuulutab välja riigipea. 29. Riigipea annab üldaktidena dekreete: dekreetseadused erakorralised dekreedid hädadekreedid Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires ja eriseaduse alusel äärmisel vajadusel kas kogu riigi territooriumil või selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Seda tehakse ootamatult tabanud agressiooni (välisründe) korral või ründe korral
dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; o dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. erakorralised dekreedid; Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning
detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte valdava reeglina antakse (v.a kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus - võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete (Eesti PS-s: seadlus). Dekreedid liigitatakse : 1) dekreetseadused, 2) erakorralised dekreedid, 3) nn hädadekreedid. Dekreetseadus: just see dekreediliik asendab täielikult seadusi. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta, siis võib tekkida olustik, kus dekreetseaduste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus (vrdl: konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-tel aastatel). Erakorralisi dekreete antakse riigipea poolt põhiseadusliku pädevuse piires äärmisel
d) avaliku halduse kandja alusel - riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreet võib seadusi ka tühistada ja muuta (erinevalt teistest). seadlus
- riigihaldusorganite vastu võetud haldusaktid - õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid (statuutid) §4 HALDUSE ÜLDAKTID dekreet dekreeti teostab ainult haldusorgan. See peab sisaldama õigusnormi. Neil on seadusega võrdne õigusjõud. Dekreedid liigitatakse dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid 38 Dekreetseaduste andmise alus on PS. Dekreetseadust saab anda ainult administratsioon. Ta reguleerib seaduste kõrval (sama õigusjõuga) mingit kindlat valdkonda. Erakorralised dekreedid antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil Hädadekreet on üldakt, mida antakse kehtivas õiguses määratletud nn. hädaolukordades. Hädadekreet võib seadusi ka tühistada ja muuta (erinevalt teistest). seadlus
1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil
1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi viidud legislatsooni valdkondade piiritlemine parlamendi ja haldusorganite vahel. 54 Erakorralisi dekreete antakse välja põhiseaduse alusel ning eriseadustega määratud tingimustel ja korras riigikaitse eesmärgil
kohalike küsimustega, saab olla õigustatud seadusega sätestatud delegatsioon, millega valitsust volitatakse kehtestama seaduses sätestatud juhtudel ja korras kohalikule omavalitsusele õigusi või kohustusi või reguleerima seaduse elluviimise korda. Selline delegatsioon seaduses peab olema kooskõlas riigi põhiseadusega. Sellest tuleneb omakorda, et nii täidesaatva riigivõimu määrused kui ka kohaliku omavalitsuse statuudid ehk kohalikud määrused on seaduste (ning dekreetseaduste) suhtes madalama õigusliku jõuga, seega nn eksekutiivaktid seaduste suhtes. Kui statuudid (autonoomse ühiku üldaktid ehk määrused) satuvad vastuollu riigiadministratsiooni (täidesaatva riigivõimu) üldaktide e. määrustega, siis õiguslikus riigikorras lahendatakse sellised konfliktid riikliku järelevalve (põhiseadusliku järelevalve) korras kas konstitutsioonikohtu või halduskohtu poolt. 1.4
annaabi.ee 
