· katalaani sürrealist töödes tavaline · erootika alla sobib ka Gala tuntus tänu absurdne huumor meestele · lastepärane maalimine värvikirev, · sürrealism jaguneb kaheks: fantaasiaküllane 1. veristlik sürrealism reaalsem suund; Dali, Ernst, Magritte · arendas kujunditest dekoratiivstiili 2. mitteveristlik suund seos raskesti · ''Hollandi interjöör II'' tabatav või puudub; Masson, Miro, Tanguy · ''Sürrealistlik portree'' · rühmitus püsib koos umbes 20 aastat · Andre Masson Hispaania kodusõda · kasutas maalides spontaansuse abi · skulptuuris A. Giacometti
SALVADOR DALI (1904-1989) looming on barokilikult üles puhutudja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline. Prantslane ANDRE MASSON (1896-1987) alustas joonistamist ilma mingi plaanita lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide
vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4. Kirjanduses ja teatrikunstis püüdsid sürrealistid otsese spontaansuse abiga vabastada alateadlikke jõude harrastati nt automaatset kirjutamist ja vabu assotssiatsioone. 5. Sakslane MAX ERNST tegi frotaaze (krobedalt pinnalt saadud jäljendid paberil, hõõrutud). 6. JOAN MIRO (katalaan, Hispaania) fantaasia- ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Töödes oli ka absurdne huumor. 7. Ka ANDRE MASSON ja YVES TANGUY kasutasid spontaansust, aga mitte täielikult. 8. 1920 ja 1930 aastate sürrealismile oli tüüpiline otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallukates või laste / hullude eneseväljenduses. 9. Osa kunstnike olid jällegi traditsioonilised ja kujutasid maailma realistlikult seda stiili hakati nimetama veristlikuks. Esemed ja suhted olid tavaliselt aga moonutatud
tehtud töö eest isegi Guggenheimi auhinna. Viiekümnendatel ehitas Miró sõber, arhitekt Josep Lluís Sert Mallorcal ateljee, kuhu Miró 1956. aastal sisse kolis. Nüüd võis ta fantaasia vabalt lennata ning kunstnik võis ühel ajal töötada mitmete erinevate projektide kallal. 60ndate lõpul algas Miró kunstielu viimane periood. Sel ajal keskendus ta aina rohkem ja rohkem suurejoonelistele avalikele töödele. Omapärastest ja fantaasia-ning värviküllastest kujunditest arendas Miró dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Ta keskendus oma töödes sümbolitele ning nendest ei puudunud ka absurdne huumor. "Ma ei hakka maalima mõttega kujutada midagi kindlat. Pildi tegemise käigus hakkavad pintsli alt tulema vormid,mis meenutavad midagi-- näiteks lindu või naist. Esimene staadium on vaba, alateadlik, alles siis tuleb sisse arutlus." Miró maalidel on kõrvuti abstraktsete vormidega ka sageli täiesti
koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. Joan Miró oli teise katalaani sürrealist, kes arendas dekoratiivstiili, mida sai teostada monumntaalsetes seinamaalides, ning absurdset huumorit. Ta oli hispaanlane, kes sündis 20.04.1893 ja suri kõrges eas 25.12.1983. André Masson oli prantslane, kes kasutas maalides ka spontaansuse abi. Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987. Yves Tanguy oli prantslasest kunstnik, kelle piltidel on näha samuti spontaanset joonistamist. Ta sündis 05.01.1900 ja suri väga noorelt, vaid 56 aastaselt 15.01.1955
before Three Witnesses) ja ka erootilisi (nt ing.k. The Kiss) teemasid. Tema maal ,,Elevandi kuulsus" (ing.k The Elephant Celebes) kuulub tema algus sürrealimi aegade kuulsamate teoste hulka. See kombineerib ereda ja unenäotaolise sürrealismi dadaismi kollazi aspektidega. Juan Miro Katalaani sürrealisti Juan Miro loomingus on kasutatud palju alateadvust ja sellega seonduvat segadust. Fantaasia ja värviküllastest kujunditest arendas Miro hiljem dekoratiivstiili, mida sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Tema töödes on ka tavaline absurdne huumor. Ta oli esimeste seas, kes võtsid kasutusele ,,automaatse joonisatmise". Miro esimene sürrealistlik suurteos on ,,Maaharija põld" (ing.k. The Tilled Field ), kus valitseb keeruline objektide ja figuuride korraldus. Andre Masson Prantslane Andre Masson kasutas oma teostes spontaansust veelgi enam kui Miro
Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti säilinud ruumid on 72 meetri pikkune Peegligalerii, mille kummaski otsas asuvad Rahusalong ja Sõjasalong. Le Bruni loodud dekoratiivstiili printsiibid on laenatud itaalia barokist, kuid ta käsitleb neid ehtsa prantsusepärase püüdega reeglipärasuse, selguse ja ülevaatlikkuse poole. ● Versailles`lossi ilusamaid osi on lossikabel, mille ehitust alustas Hardouin-Mansart ja lõpetas Robert de Cotte. Selle sisemus meenutab dispositsioonilt keskaegseid ehitisi, eriti keskaegseid lossikabeleid; see on nimelt teise korruse kõrgusell varustatud empooridega, mida kaunistavad korintose stiili sambad
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: „Kalade võitlus“ (1927). ● YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: „Hollandi interjöör“, „Emadus“ (1924). Joan Miró (1893–1983): Kartul (1928) Joan Miró (1893–1983): Isik linnu pihta kivi viskamas (1926) ● ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni
Miró vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi. Tema isiklikus kujutlusmaailmas võib näha biomorfseid olendeid ja suuri erksavärvilisi pindu. Miró maalidel näeb kõrvuti abstraktsete vormidega sageli ka täiesti äratuntavaid esemeid, kuid spontaanselt tekkinud vormidele lisas ta alles hiljem detaile, mis viitavad reaalsetele esemetele. Omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest arendas Miró hiljem välja dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Teoseid: ,,Hollandi interjöör", ,,Emadus" (1924). ANDRÉ MASSON (1896-1987) Veelgi rohkem, kui Miró, kasutas prantslane Masson oma maalides spontaansuse abi. Näiteks alustas ta joonistamist ilma mingi plaanita, lihtsalt kritseldades. Teoseid: ,,Kalade võitlus" (1927). YVES TANGUY (1900-1955) Tanguy maalidel näeb mingeid amorfseid vorme kõledas ruumis. Võrreldes Massoni
annaabi.ee 
