Hasso krull (käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on
Miks valisin? Tundus huvitav ja raamatukogu hoidja soovitas. Kas vastas ootustele? Jah, kuid osad kohad jäid arusaamatuks võõrsõnade rohkuse tõttu. ,,Äraspidi" Avaldatud 1884. aasta mais prantsuse keelsena (,,À rebours"). On olnud inspiratsiooniks Oscar Wilde´ile. Keskne tegelane Jean Des Esseintes. Hästi palju täpsustusi, võrdlusi ja võõrsõnu. Teoses käsitleti palju dekadentlikke (allakäigu) teemasid. Lõpus naaseb Jean Des Esseintes Pariisi. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase http://www.christies.com/lotfinderimages/ http://www.nyu.edu/library/bobst/research/fal http://g1.nh.ee/images/pix/900x585/a68f9 D53718/huysmans_joris- es/exhibits/wilde/images/against
Tegelased: Dorian Gray kena, kuid nartsissistlik noormees, keda võluvad lord Henry hedonistlikud ideed. Ta alustab erisuguste pattude maitsmisega, hoolimata nende amoraalsusest, ning langeb omaenda kaevatud kuristikku. Basil Hallward kunstnik, kes kiindub Doriani. Dorian aitab Hallwardil mõista tema kunstnikuannet, kui portree noormehest osutub Basili parimaks tööks. Südametunnistusest juhinduv mees, kelle Dorian hiljem mõrvab. Lord Henry ,,Harry" Wotton võimukas ja dekadentlikke põhimõtteid järgiv dändi, kes on esialgu Basili sõber, kuid hiljem seob teda järjest enam Doriani ilu. Lord Henryt kui hedonismi võrdkuju on nähtud kriitikana viktoriaanliku ajastu suhtes. Harry annab Dorianile edasi oma maailmavaate, määrides Doriani noort hinge, siiski usub Basil, et kuigi Harry ei räägi kunagi midagi moraalset, ei tee ta ka kunagi midagi halba. Sibyl Vane noor ja andekas, kuid vaene näitleja, kes armub Doriani. Ta armastus halvab ta
Lugedes tekivad kergelt silme ette ilusad kujutluspildid luuletuses toimuvast. Talvik alles avastab luuletamise ilu ning läheb enamasti kaasa tolle ajastu teemade ja olemistega, kuid üritab säilitada omapärasust. Tol ajal kui teised taotlevad ülimoodsust, püsis Talvik vana juures. Palavik Talviku esikkogus ,,Palavik", ,,Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, on rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi sageli dekadentlikke nägemusi. ,,Palaviku" luuletused jäävad aastatesse 1925-1930 ning ,,Palavik" ise ilmus aastal 1934. Dekadents viitab kultuuri langusele ja allakäigule. Väga iseloomulik on paheline, mandunud ja haiglane luuletajatüüp. Siia on kaasatud ekspressionistlikku kujundlikkust. Luuletused on läinud heas mõttes süngemaks. Juurde on toodud tumedamaid detaile, kuid sõnad kõlavad muinasjutuliselt: ,,Kes mäletab veel kahavat printsessi,/
tutvustaja Eestis. Oluline osa Krulli kriitilisi tkste on koondatud raamatusse ,,Katkestuse kultuur" (1996) ja ,,Millimallikas" (2000). Ka on ta osalenud erinevaid tegevusalasid ühendavates ettevõtmistes, näiteks kunstikoosluse Rühm T tegevuses. Looming Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. 1993 ilmus "Luuletused 1987-1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne", mis esindavad radikaalset keeleluulet ja tekitasid kriitikas vastandlikke arvamusi. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999)
tekkel. N. arvates tahab saatus, et tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks ja tunneks end vastusena aastatuhandete pettusele. Arvab, et tema on esimene, kes tõe avastas ja tajus valet. Alates temast on olemas lootusi. Ühes sellega on N. saatuslik inimene. N. jaoks oli suurim plekk inimkonna südametunnistusel see asjaolu, et seal polnud varem silmi avatud ehk on tahe igat sündmust, igat põhjuseseost ja igat tõelisust mitte näha. Inimkonda on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millel ei ole võrdset, tõeline katastroof. Kõik mida seni ,,tõeks" peeti, avaneb nüüd. Kes paljastab moraali, paljastab seniste väärtuste väärtuse. Moraal on kõik vastupidine, kui ta tegelikult paistab. · Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Inimtüübi eitus, keda on seni kõrgeimaks peetud (heasoovilik, heategev inimene), teiselt poolt eitab kristlikku moraali (dekadentlikku moraali).
kus tootmise ja tarbimise jaoks kehtivaid mõõdupuid nimetatakse väärtusteks.12 Kultuuriväärtuse mõistes on tõepoolest midagi vastikult nihilistlikku. Kuid siin minu kaasaelamine ka lõpeb. Heideggeri jaoks on kõige koledam asi see, et kultuuri alad muutuvad vaba tegevuse väljadeks. Tema suhtumine loomingusse on selgelt restriktiivne. Teame, et kuigi Heidegger miskipärast nautis Trakli dekadentlikke mõlgutusi, võis näiteks Kandinsky maal, jazzmuusika või sürrealistlik luuletus tekitada temas üksnes jubedust. Tema vastuvõtuvõime oli tõsiselt ja parandamatult piiratud. Teatavas mõttes oli Heidegger lihtsalt filosoofiline talupoeg, koos talupoegliku vimmaga mistahes loomingulise vabaduse vastu. Tema olemuslikus fundamentalismis ei saa me kahelda.13 10 Heidegger, M. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tartu: Ilmamaa, 1996, lk 51, 107. 11 http://luup.postimees
Luuletuse lõpp ütleb kui raske on jätta maha oma isakodu ja asuda oma enese kodu rajamisele. Igatsus, mis jääb hinge on suur, olenemata sellest, et olles mees, kes on pealtnäha tugev ja sünge kannab endas tohutut armastust vanemate vastu /.../isake, lauldes kord jätan su talu./.../. Heiti Talviku loomingus on periood, kus ta andis välja oma esimese luulekogu "Palavik" (1934). Nagu viitab raamatu pealkiri, esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud-hõngulisi, dekadentlikke nägemusi. Iseloomulik on ka dekadentlik kunstniku- ja luuletajatüüp: haiglane, mandunud, isegi paheline. Talviku esikkogu luuletajamina esineb korduvalt tõepoolest just niisuguses rollis. Palavikuluule sümbolismi on kaasatud ekspressionistlikku kujunduslikkust. See on napp ja klassikaliselt kindlajooneline. Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele ning ingelisele kaosle. See kogu peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses
Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid
dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30
mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene
annaabi.ee 
