Läbiviigud koosnevad: ● tihendi korpus (terasest) ● pronksist tugiäärik ● rasvanööritihend (mansettihend) ● surveäärik Deidvuditoru Ülesanne: toetada sõuvõlli radiaal suunas ja suunata sõuvõll veekindlalt laevakorpusest välja. 1- sõuvõll; 2- ahtri korpus; deidvuditoru; 4- laagripuks; 5- veekindel vahesein; 6- ühendus vlants; 7- jahutus; 8- rasva ehk topendnöörtihend; 9- tihendi pingutus vlants. Konstruktsioonilt võivad deidvudi torud olla: ● Avatut tüüpi – ahtripoolne ots on mereveele avatud, jahutus toimub siin mereveega. Eeliseks on süsteemi lihtsus, puuduseks on tagurpidi käigul võib sattuda mehhaanilist prahti ja sodi deidvudi torusse ja tekitada seal kulumist. ● Suletud tüüpi – deidvudi mõlemad otsad on suletud, laagri õlitus ja jahutuseks kasutatakse spetsiaalset õli, võllilaagriliudades kasutatakse babetiiti.
sõukruvi; ühest või mitmest vahevõllist, millest koostatakse vajaliku pikkusega võlliliin. Kõige vööripoolsemat vahevõlli, mis annab sõukruvi poolt tekitatud tõukelõu üle survelaagrile nimetatakse survevõlliks. Iga vahevõlli toetab tugilaager. Võlliliin väljub laevakerest deidvudseadme kaudu. (Vaata Joon. 9.18. Võlliliin koos deidvudseadmegaga). Deidvudseade. Koosneb deidvudi torust, mis ühe otsaga kinnitub ahterpiigi vaheseina ja teisega ahtertäävi silma. Harilikult vasest puksid hoiavad sõuvõlli ümber koos kahte laagrit. Nende laagrite materjalina kasutati kaua eriti kõva, kuid väga libedat ja vaigust puitu bakauti. Bakautlaager ei tarvita määret, vaid kastab määrdena laagrisse tunginud vett Tänapäeval on haruldaseks muutunud bakaut asendatud muude ainetega, põhiliselt spetaiaalse plastmassiga. 12
Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. Vööri kuju: (vt. Joon.3.3. ja 3.4.) 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.13. Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole (Joon. 3.14). Joon. 3.14. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust (Joon. 3.15). Joon. 3.15. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004.
2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi tavaline kaldvöör annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist, lõigatud kaldvöör (jääoludes pooljäämurdevöör) - vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45o-50o kaldu, heasõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikesse,
kutsunud põhjuse kindlaks määramine. Vaatleme enim levinnuid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise: I Käivitsu kang käivitusasendis aga väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata : Põhjused: 1. Nukkvõll ei ole käivitus asendis 2. Käivitusballoonis peaklapp on kinni 3. Õhurõhk on madal 4. Mõni käivitusklapp on kinni kiilunud 5. Õhujagaja on kinni kiilunud 6. Võlliliinil pidur peal 7. Deidvudi tihend üle pingutatud 8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4
Ahtertääv on tugev tala, millega lõpeb laeva ahter. Ta valmistatakse peamiselt valatud osadest või keevitatakse plaatidest. Ahtertääv võib olla ka kombineeritud mitmest valatud ja keevitatud osast. Ahtertäävi tald on eespoolt horisontaalkiilu külge kinnitamiseks lame või künakujuline, tagantpoolt aga tõuseb veidi, et vältida vigastusi vastu põhja puutumisel. Ühe sõukruviga laeval läbib ahtertäävi eesmist posti (stärnposti) deidvudi toru, milleks selles on ahtertäävi silm vastava avaga. Üleval kaart ja all talda ühendab roolipost, mille küljes olevatele hingedele toetub rool. Kaare küljest ulatuvad ülespoole käpad, mis kinnituvad flooride külge. Ahtri konstruktsioon : Laeva ahter (piik) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini Ahtri allveeosa ehit atakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, - ).
4. Laeva ettevalmistamine sõiduks jääoludes ja madalates temperatuurides. Iseseisev liikumine jääs. Sellega seotud ohud. 2. Ettevalmistused tööks jääoludes. Olenemata sellest kas eesseisev reis jääoludes toimub iseseisvalt või jäämurdja abiga, peab ettevalmistus selleks olema põhjalik. See koosneb järgmistest meetmetest: veealuse osa ülevaatus dokis ja avastatud defektide kõrvaldamine; rooli ja sõukruvide tehniline ülevaatus; samuti ka sõuvõlli ja deidvudi kontroll; keredetailide: talastiku, veetihedate vaheseinte, vaheseinte, topeltpõhja, lasti-ruumide ja pardaplaadistuse ülevaatus, remont ja vajaduse korral tugevdamine; kingstonite armatuuri, kingstonikastide ja -võrede ülevaatus koos remondiga; statsionaarsete ja abivee-eemaldusseadmete viimine täielikku töökorda; pilsside kuivendusseadmete: koguritorude, kaitsekarpide; pilsside endi ning õhu- ja mõõtetorude jne. puhastamine ja korrasoleku kontroll;
annaabi.ee 
