Koostanud:Kelly Pärkman 11a Juhendaja:Kristel Mäekask Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus Rasvumise all kannatab miljoneid inimesi kogu maailmas. Liigne kehakaal on lisakoormuseks südamele. See on peamine riskitegur vere rasvainete rohkuse ilmnemisel. Samuti mitte-insuliinisõltuva diabeedi, glükoositalumatuse, degeneratiivse liigesepõletiku ja mitmete kasvajate tekkes. Kehakaalu vähendamine on tõhus abi normist kõrgema vererõhu langetamisel, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra. RASVAINEVAHETUSE TEKKE PÕHJUSED Tekkepõhjused võivad olla kas söömisest tingitud e. alimentaarsed, sisenõrenäärmete haigustest tingitud e. endokriinsed või ajuhaigustest ja traumadest tingitud e. tserebraalsed. Vahel on need vormid omavahel kombineerunult
Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab
Normaalne on ApoE3 ning düsfunktsionaalsed on ApoE2 ja ApoE4. ApoE4 alleel on tugevalt seotud Alzheimeri tekega esinedes vähemalt 40 % Alzheimeri tõvega patsientidel.10 Antud alleeli esinemine suurendab tõenäosust haiguse teke riski kolm korda heterosügootidel ja viisteist korda homosügootidel. 11 ApoE2 on see eest seotud Alzheimeri tõve riski vähenemisega, kuid ateroskleroosi teke riski suurenemisega.12 Kokkuvõte Alzheimeri tõve kohta on teada, et tegemist on degeneratiivse närvisüsteemi haigusega, millele on iseloomulikuks amüloid naastud ja neurofibrillaarsed tängud. On teada haigusele omaste moodustiste struktuur ja koostis ning mingil määral ka nende tekkemehhanism. Kuid siiamaani pole suudetud jõuda ühisele otsusele, mis on Alzheimeri tõve põhjustav faktor ning mis on antud haiguse täpne patofüsioloogia. Alzheimeri tõve puhul võib öelda, et patogenees pole teada, kuigi levib mitmeid erinevaid hüpoteese
Tulemusena piiratakse uriini filtratsiooni ja diureesi. Angiotensiin toimib ak otse südamelihasele tugevdades kontraktsiooni ja suurendades SMM. Osmootse rõhu suhtes tundlikud rakud asuvad distaalse neerutuubuli seinas JGK vastas. Veresoones rõhu ja neerutuubuli distaalses osas ioonide kontsentratsiooni langus vallandavad reniini eritumise. Oluline soodustav faktor on külmetamine reflektoorne veresoonte spasm. NEFROOS Nefroos (nephrosis)- neerutuubulite degeneratiivse iseloomuga haigestumine. Neerupõletike jaotamine nefriitideks ja nefroosideks on tinglik, kuna igas nefriidis on ka nefroosi elemente ja vastupidi. Nefroosi korral säilub päsmakestes esmasuriini filtratsioon ja tuubulites selle kontsentratsioonivõime. Kliiniline leid: · Albuminuuria, mis tingitud kapillaaride läbilaskvuse suurenemisest uriinis rohkesti valku ja kusesilindreid. · Esinevad ulatuslikud tursed, mille põhjuseks süvenev hüpoalbumineemia.
genitalium'ile (1998 a. seisuga). Temal on 482 geeni. Mükoplasmad on kas saproobid, kommensaalid või parasiidid. Nad on kas fakultatiivsed anaeroobid või ranged anaeroobid. Vanas Bergey määrajas moodustasid mükoplasmad iseseisva klassi Mollicutes, mis oli ainus klass hõimkonnas Tenericutes. Tenericutes oli üks neljast hõimkonnast riigis Prokaryotae. Praegu arvatakse, et ilmselt on mükoplasmad arenenud degeneratiivse evolutsiooni teel g (+) organismidest, kel on madal GC% DNA-s. Mükoplasmad on enamasti liikumatud ja vibureid ei oma, osa siiski suudab tardsöötmel libiseda, nende hulgas ka inimese ja loomade patogeene. Libisevatel mükoplasmadel on rakkudel leitud spetsiaalne tipustruktuur, nagu iminapake, mille abil ta saab kinnituda peremeesrakule ja roomamine toimub alati, napp ees. Kus esinevad? Inimese, loomade, putukate ja taimede parasiidid. Inimese ja loomade
Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mäluhäired, mäluhäired üksi ei tähenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri või muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. 14 Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud
Nissen esmavalik, parimad tulemused. Peptilist striktuuri ravitakse endoskoopilise balloondilatatsiooniga. 3. Kardia akalaasia. Diagnostika. Ravi. Akalaasia on söögitoru neuromuskulaarne patoloogia, mis väljendub neelamishäiretena. Selle puhul puudub söögitoru normaalne peristaltika, alumine söögitoru sfinkter (LES) on hüpertensiivne ja ei lõõgastu neelamisel. Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust
Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012? hüpotees • Oleneb kahjustuse ajast • Ajukahjustus aju arenguperioodis käivitab 2 erinevat protsessi: • Ektrapoleerides loomkatsete tulemusi- on mitu võtme-perioodi: • degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu – 3.trimester + perinataalne periood: KOHUTAV • segeneratiivse: sünaptogenees, neuro- ja gliogeneesi tõus – 2.k.-2.a.: PARIM TULEMUS – ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS: degeneratiivseid protsesse vähem + intaktne HF – 2.a.-puberteet: parem võrreldes järgneva täiskasvanu-eaga
Seesmine võruketas on liigesekapsliga tihedalt seotud ja tema vigastusi esineb sageli. Vigastuse korral on tegemist põlveliigeses olevate võruketaste rebendiga. Tavaliselt rebeneb üks võruketastest, harvemal juhul mõlemad. Meniskirebendite liigid (ruptura menisci) Rebendid täielikud või osalised Vertikaalne rebend – menisk ise või äärmised kinnituskohad Osalise rebendi puhul vigastatud meniski tagumine sarv Horisontaalne rebend – enamasti vanemaealistel degeneratiivse pehmenemise tõttu Põhjused: Põlveliigese võruketaste vigastus võib tekkida hüppel või maandumisel, põlv on vigastuse tekkemomendil painutatud. Vigastuse käigus tekib sääreluu nihkumine reieluu suhtes ja võruketas ületab oma elastsuse piiri ning rebeneb. Samuti võib rebend tekkida ootamatul põlveliigese pööramisel, kui labajalg on maas ehk rotatsiooniline jõud kõverdatud põlvele. Spordivigastus- jalgpall võib põhjustada 69% meniskivigastustest Sümptomid
annaabi.ee 
