sajandini. Peamiselt hakati ülikoolis õpetama õigus- ja usuteadust. Oxfordi ülikool osutus nii populaarseks, et paljud Inglismaa üliõpilased ja magistrandid jätsid oma endised ülikoolid ja asusid õppima ja õpetama just Oxfordis. (Tulloch) Keskaegse ülikooli õiguse allikad Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Keskaegse kanoonolise õiguse alustekstiks loetakse teost Decretum Gratiani nii nagu Digest, Code ja Institutes olid peamised alustektsid tsiviilõiguse taassünnil. Oluline vahe nende kahe õiguse suuna vahel seisnes selles, et tsiviilõiguse allikas oli fikseeritud ja muutumatu, kuid kiriku õigus jätkas aina koostamist. Põhilisteks kanoonilise õigusteaduse õpetatavateks tekstideks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis, mille moodustavad Gratian Decretum (12.saj), Liber Extra (1234),
kujunemise algjärgust Frangi riigis. Kapitulaarid Frangi kunindage ladinakeelsed seadused ja määrused Dekretaalid ehk Käskkirjad Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada. Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet. Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), .
2.5. Piibli roll ja tähendus Euroopa õiguslikus arengus Tavaarusaamise järgi on Piibel mõjutanud Euroopa õigust 2 suunas · humanitas · aequitas (aequitas canonica) Need on ainult osa mõjusuundadest. Piibli toime on palju mitmetahulisem, mistõttu laiahaardeline üldistus ei ole kohane. 2.5.1. Piibel kui õiguse allikas kanoonilises õiguses. Piibel kui otsene allikas ilmneb kõige selgemini Corpus Iuris Canonici puhul, eelkõige Decretum Gratianis. Piibel ilmnes kahel moel: · vahetult · kirikuisade (Augustinus, Ambrosius, Hieronymus) sõnade vahendusel. Niivõrd kuivõrd kanooniline õigus mõjutas ilmalikku õigust, on ka Piibel mõjutanud ilmalikku õigust Euroopas. 2.5.2. Piibli mõju Euroopa ilmalikule õigusele. Kõige tugevamalt on ilmalikku õigust mõjustanud: 1. Moosese seadused 2. Dekaloog Corpus Iuris Civilis
ning vaimulike seisust. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus. ORDAALID jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte süü või süütus tõestati liisuheitmise, loodusjõudude või kahevõitlusega. Arhailine kohtuprotsess, EHK SUGUKONDLIK kohtuprotsess, tõendamine käis kas läbi nt vande andmise (vale annet ei saanud anda, sest vastasel juhul oleks kulturese valeandja maagilise jõuga tapnud
500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur. – Hierarhias tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale. Varajased kodifitseerimiskatsed • IX saj Pseudo-Isidoruse dekretaalid (Reimsis tegutsev võltsijate koolkond, mh Donatio Constantini) • 1140 Decretum Gratiani - eristas õigusjuhtumid (causae) õigusprobleemidest (quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). • Üks varaseim õigusteaduse metoodika, • keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580 • Decretum Gratiani 1140 /50 • Extravagantes, 5 rmt • Decretales Gregorii IX, 1234, ehk liber extra • 1298 Bonifacius VIII liber sextus
· Agnoscit sg 3 Praesens ind. act, agnosco, agnovi, agnitum, agnoscere, ta tunnustab · Obligavi sg 1, Perfectum ind. act obligo, obligavi,obligatum, obligare, ma kohustasin · Demonstrant spl3, Praesens ind. act. demonstro, demonstavi,demonstratum,demonstrare, nad näitavad · Vincit sg 3, Praesens ind. act. vincio, vinxi, vinctum,vincire, ta seob · Decrevimus pl 1, Perfectum ind. act. decerno, decrevi, decretum,decernere, me otsustasime · Permittitis pl 2, Praesens ind. act. permitto, permisi,permissum,permittere, te lubate · Firmavit sg 3, Perfectum ind. act. firmo, firmavi,firmatum, firmare, ta kindlustas Act mina Pass mind Defendo, fendi, fensum, ere kaitsma Sg pass III derendor, defenderis, defenditur, defendimur, defendimini, defenduntur Apello, avi, atum, are nimetama Sg pass I apellor, apellaris, apellatur, apellamur, apellamini, apellantur
Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis. Gloss märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks. Rooma õigus käsitles valitsejat seaduseandjana, germaani õiguses on seadused Jumalast. Rooma
õigusest, mistõttu on Ivo v. Chartres’ kõrvutiGratianusega nimetatud kanonistika rajajaks.Kanonistika teiseks rajajaks peetakse Bolognas tegutsenud munk Gratianust, kes süstematiseeris eraviisiliseltkanoonilise õiguse kuni 1139.a. kirikukogu otsusteni. Kasutades skolastilis-didaktilist meetodit ületas ta paljudvastuolud ning koostas kanoonilise õiguse normide kogu “Ühtlustamata reeglite ühtlustamine” ( Concordiadiscordantium canonum ). Hilisemas traditsioonis on töö tuntud Decretum Gratiani nime all.Töö sisu määras suurel määral teoloogia ja tekkiva kanonistika tihe seos. Töö jagunes sisuliselt kolmeks:1 . o s a k ä s i t l e s k a n o o n i l i s e õ i g u s e o l e m u s t , s e l l e a l l i k a i d j a k i r i k l i k ke a m e t e i d ; 2 . o s a s i s a l d a s n o rm e k i r i ku ko h t u , a b i e l u j a p a t u k a h e t s u s e , v a r a - j a o r d u õ i g u s e ko h t a ; 3 . o s a p u u d u t a s j u m a l a t e e n i s t u s t j a
olid kiriku eeskirjad (kaanonid) ja paavstide dekretaalid (käskkirjad). Kontsiili-isa -- piiskop, kes kuulub kontsiiliumi (kirikli-kusse nõukogusse). Lk. 138 Magister Sententiarum -- Petrus Lombarduse (surn. 1164) hüüdnimi. Ta oli oma ..aja kuulus skolastik, Pariisi piiskop ning vaimulik kirjanik. Ta peateos on neljast raamatust koosnev sententside raamat. Hispalis -- praegune Sevilla. Gratianuse dekretaalide kogu -- Bologna munga Gratia-nuse teos «Decretum Gratiani» (1145), mis sisaldab kanoonilise õiguse aluseid ning moodustab katoliku kiriku seaduste kogu («Corpus Juris canonici») esimese osa. Gregorius IX kogu -- paavst Gregorius IX (1227--1241) dekretaalide kogu, mis koosneb viiest raamatust, avaldati ta ametisoleku ajal. Honorius III epistel «Super spécula» -- paavst Hono-rius III (1216--1227) ühe bulla algussõnad. Lk. 141 Quasimodo -- esimene pühapäev pärast lihavõttepühi. Eelmises peatükis
annaabi.ee 
