And he died in 25 October 1970, in Moscow. · He started school in his homevillage of Ühtri and continued on the island, in Kärdla. His high school days were spent in Tallinn at France Lycee. Ülo Sooster studied art in Tartu during the period of 1943 1949. During his first year there, the scool was renamed the ,,Pallas Higher Art School". · In November of 1949 Ülo Sooster and the men belonging to his circle of friends were arrested, acvused of hardended decadence and bourglious natsionalism (süüdistatuna paadunud dekadendsuses ja kodanlikus natsionalismis). · The fate carried him to a prison camp in Karanganda. Despite everything he continued creating his art there and even found offical ,,application" as the camp's artist. In Kranganda Ülo met his futuure wife Lidia. · In 1956 they returned to Estonia together. During those seven years the situation in
Õhtusöök on põhiline söök päevas ja koosneb kahest osast- kala ja kartul juurviljadega ja magustoidust või puddingust. 60% briti kodudest kasutavad mikrolaine ahju küpsetamiseks eelnevalt pakitud ja küpsetatud toit on eriti laialt levinud briti inimeste seas. Sageli itaalia, indi a ja hiinax Brilliant suurepärane särav väljapaistev Eccentric-veider Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema Charming- võluv veetlev, sarmikas Mysterious- salapärane Harm kahjustama Go off ära minema Cruel julm Fealise taipama mõistma sõna jõulud on tuletatud sõnadest christs mass tähistamine sündi Jeesus Kristus, kuid kuigi jõulud on kahtlemata kristlik tähistamine on ka tõsi, et see on unusuual kombinatsioon paganliku ja kristliku festives
“The Lady of Shalott” based on Arthurian legends; gender and society issues, position of the woman. Ivory Tower (an ideal place disconnected from the real world where academics and artists find refuge). The role of the artist; setting art aside means death for the artist. Decadence/aestheticism and Oscar Wilde Appeared in the 1880s–90s, i.e. late Victorian era. Decadence used in Continental Europe, aestheticism in England. Abandonment of Victorian society. Proud of being different from the philistines (the
läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga. II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab:
läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga. II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab:
I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin mõõdukas-mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Voorused on konvensionaalsed eelarvamused. Tegelikult on inimese juures suunatud kõik suuremale naudingule. Kaastunne on vaid enesekaitse, ligimesearmastus enesearmastus
Tema oli see, kes "eemaldas katte" kristlikult moraalilt. Mulle jäi mulje justkui peaks ta iseend mõneks Jumalaks, et vaid see mida tema arvab õige olevat, see ka nii on. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Immoralist eitab siiani kõrgeimaks peetud inimtüüpi (head, heasoovilikud ja heategijaid) ning moraali, mis kehtib ja võimutseb moraalina iseeneses (kristlikku moraali). Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Headuse ning heasoovlikkuse ülehindamine on laias laastus decadence`i tagajärg , nõrkuse sümptom. Nietzsche leiab, et kristlik moraal on liialt inimesi jõuetuks muutnud. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm . Inimesed on endid käest lasknud lausa terve inimkond. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene on esmalt haritud. Tema suurimaks vooruseks võiks lugeda kaastunde. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche
Knut Hamsuni tunnustatud toodang algas kodutu noormehe kannatuselamuste kujutamisega ,,Näljas" ja ta elutöö lõppes poolkurdi ja üha kehveneva silmanägemisega rauga viletsusperioodi kirjapanekuga kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde
Kristluse-kriitika lähtekoht: lk 10 Kriitika fookus pole kitsas. Kritiseerib seda kui mentaliteedi või väärtushinnanguid. Väärtushierarhia, mida kristlus kehastab. 19saj ta jääb ikkagi kristlikuks, need väärtused, mis domineerivad, on sekulariseerunud, aga kristlikud väärtused. Kunstniku vaatepunktist: pidurdavad loomingulisust, eneseteostust. Luuakse uus maailm – kunst. Ta ei saa küsida, et äkki keegi solvub? Siis ei saaks midagi uut luua, sest keegi võib solvuda. Decadence – mandumine. Tema väärtussüsteemis mandumine tähendab – loomingulisusest loobumist või võimutahte piiramist. Kui nad oma loomet ei täida, siis manduvad. Tuleb luua, et olla loominguline, kui seda ei tehta, siis nad manduvad. Teine mõiste paralleel võimutahtele on elu. Elu on võimu instinkt. LOE EDASI. Mis takistab loomet? Modernsed väärtused, sunnivad kohanema etteantud väärtustega, arusaamadega – heast ja halvast, ilust ja halvast
Ambassadors, The wings of the Dove, and The Golden Bowl which represented the summit of his art. In the last years of his life, he wrote some American impressions and some autobiographical matter, and left two novels, The Ivory Tower and The Sense of the past unfinished. During his life time, his fame rested largely upon his handling of his major fictional theme, "the international theme": the meeting of American and Europe, American innocent contact with Europe decadence, and its moral and psychological complications. In his whole writing career James was concerned with "point of view" which is at the center of aesthetic of the novel. To correspondent to life the author should avoid artificial omniscience as much as possible. He used a particular method of telling the story, that is, illumination of the situation and character through one or several minds. This method he called "point of view. Henry James was a special kind of psychological realism
annaabi.ee 
