Narva lahing(1700) Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Ee...
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
Narva Lahing 19. november 1700. Lahingut alustas Rootsi suurtükivägi ning kell kaks päeval algas rootslaste üldpealetung. Lahingu käigu otsustas paljuski äkitselt alanud lumetorm, mis rootslastele puhus selja tagant, venelastele aga otse vastu, muutes viimaste laskenähtavuse nulliks. Vihases käsivõitluses murti läbi Vene kaitseliin ning algas venelaste paaniline põgenemine üle Narva jõe, kus paljud uppusid. Kartes hirmust segaduses Vene sõdurite kättemaksu, andis ülemjuhataja de Croy end vangi. Kella kaheksa paiku õhtul alustasid venelased rootslastega läbirääkimisi ning peagi pani relvad maha ka viimane veel vastupannud kindral Adam Weide oma jalaväega. Rootsi armee kaotas 700 meest langenute ja 1200 haavatutena venelaste 8000-9000 hukkunu vastu. Rootslaste kätte langes vangi kogu Vene kõrgem väejuhatus, muuhulgas kümme kindralit, sõjasaagiks võeti Vene sõjakassa 32 000 rublaga, aga ka kõ...
Liivi sõja põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel(Rootsi, Taani, Poola, Venemaa) Liivi sõja eeldused: Liivimaa killustatus, Liivimaa soodne asend(tänu kaubandusele rikas piirkond). Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks Sõjategevus 1558-1561: Vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale 1558a algul mille käigus laastati Ugandi, Järva ja Viru maakonnad. Vene vägede vallutused 1558: Mais vallutati Narva(Liivimaa orduriik andis end Poola kaitse alla, Valiti uus ordumeister G.Kettler). Juulis vallutati Tartu(tartu piiskopiriik lakkas eksisteerimast). Saare-Lääne piiskopkond läks 1559 Taanile. Taani sai kuramaa piiskopkonna. 1560 härgmäe lahing ordu ja vene vägede vahel, mille ordu kaotas. Augusti vallutasid venelased Viljandi. Algas eesti talupoegade ülestõus. Liivi sõja lõpp: Poola ja Rootsi eesmärk oli saada tagasi valdused venemaa käest. Poola(S.Batoryga) tungis tartu ja sealt edasi venemaale....
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699....
Karl XII · Rootsi kuningas 1697-1718 ( langes ainsana sõjakäigul Norra) · Sõdurkuningas ning eesri rahva poolt palavalt armastatud · Võitis venelasi taktikaliselt Narva lahingus · Keeldus rahust, uskudes oma jumalalt saadud võimetesse · Värvas eesti talupoegi moodustades maamiilitsa üksusi (15 000) · Jäi türki paariks aastaks vangi · Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsio...
Names of town ● Lindanise - it was first used in 1219, derived from mythical Linda, the wife of Kalev and the mother of Kalevipoeg, national hero. ● Koluvan - found in old Russian chronicles, the name possibly deriving from the Estonian mythical hero Kalev ● Reval - used after 1219; comes from two german words ‘reh’ and ‘fall’, meaning the falling of the deer - as they fall down the Toompea hill, probably when escaping from the Danish occupation or just the hunters. ● Tallinn - used after Estonia gained its independence in 1918, origin is definitely estonian; meaning Taani-linn, tali- linn. Liberty Square ● The central square of Tallinn, it was renovated in 2008. There used to be Harju gate, which can now be seen through glass. ● The statue of Liberty, 2009; represents freedom, Estonia has been under many foreign powers, starting with Danes, Sweden, German and Russia. The clock of liberty, 2...
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud...
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
annaabi.ee 
