Poceaceae Miscanthus floridulus õiekas siidpööris. Jaapan, Tai · Botaanikaaia keskel oleval mäel kasvavad: 1) Violaceae Viola kannike "Rebecca" 2) Eriaceae Rhododendron yakushimanum jaku rodo 3) Epheddraceae Epherdra sinica hiina efedra 4) Gentianaceae Gentiana paradora tavatu emajuur 5) Pinaceae Larix x enrolepis värdlehis · Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi
Vaenlast silmates tardub ta kõigepealt lootuses, et teda ei märgata. Alles siis, kui ta näeb,et teda on avastatud, sööstab minema. Kaitseks vaenlaste eest uuristab jänes lume sisse pikki käike. Need kaitsevad valgejänest ka pakase eest, kuna neis on soojem. Kas tead, et ... Põhja-viikjänes (Ochotona alpina), Uraali mägedes ja Kesk-Aasias elutsev pisi- viiksjänes (Ochotona pusilla), kaljumäestikku asustav Ameerika viiksjänes (Ochotona princeps) ning Tiibetist ja Hiinast pärit dauuria viiksjänes (Ochotona daurica) on teiste jäneseliste seltsi kuuluva sugukonna viiksjäneslaste esindajad. Nad kuuluvad nende väheste imetajate hulka, kes jäävad ellu ka enam kui 6000 meeteri kõrgusel merepinnast. Vanadel koopajoonistel on tihti kujutatud jänest. Vanad roomased pidasid neid müüritud tarandikes. Jäneseliha peeti toona delikatessiks. Põhiandmed Suurus Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Paljunemine Suguküpsus: 1. Eluaastal.
kuni 2 cm ning valdavalt roosad. Õitsemisaeg juuni-juuli. Üks vähestest rodoliikidest, mis ei ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest. · Rhododendron ferrugineum -roostepruun rododendron Kõrguseks kuni 0,5 meetrit. Lehed kuni 4 cm pikad, allapoole rullis servaga, alt roostevärvi soomustega, millest ka liigi nimi. Õied roosakaspunased, sinaka varjundiga; õitseb juunis- juulis. · Rhododendron dahuricum -dauuria rododendron Liik saavutab kõrguseks kuni 2 meetrit ning kuulub pooligihaljaste rododendronite hulka. Õied läbimõõduga 3...4 cm, roosad, veidi sinaka tooniga. Õitseb varakevadel, kohe pärast lumeminekut, üheaegselt forsüütiatega B. Suvehaljaid rododendroniliike · Rhododendron luteum -kollane rododendron Tipuosas rohkesti harunevate võrsetega, 1 ... 2 m kõrge põõsas. Õitsemine algab mai lõpus- juuni algul ning kestab ca 2 nädalat
Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Marju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina. Rhododendron catawbiense(katavba rododendron), Rhododendron dauricum(dauuria rododendron), Rhododendron japonicum(jaapani rododendron), Rhododendron luteum (kollane rododendron) Mürgine koduloomadele(koerad, kassid, hobused) ja inimestele. Kõik taimeosad, eriti aga lehestik, sisaldavad mürki andromedotoksiin (rodotoksiin). Kaks või kolm lehte võivad põhjustada tõsist toksikoosi. Loomadel tekivad mürgistused põhiliselt talvel ja varakevadel, kuna sel ajal on muud taimset toitu loomadel keeruline saada. On teada juhtumeid, kui
Puit on pehme, vaiguta. Temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit. (12.) (Vt. Pilte Lisa3) 10 7. LEHIS Lehise ladina keelne nimetus on Larix. Lehis on kõrgekasvuline, sirge tüve ja hõreda võraga valgusnõudlik puu. Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. Nendeks on Euroopa lehis ( lad. k Larix decidua, Larix europaea, Pinus), Siberi lehis (lad.k Larix sibirica), Dauuria lehis ( lad. k Larix gmelinii, Larix dahurica), Jaapani lehis ( lad. k Larix kaempferi, Larix leptolepis), Rupprechti lehis (lad.k Larix principis-rupprechtii), Hiina lehis (lad. k Larix potaninii), lad. k Larix himalaica, lad.k Larix mastersiana, lad.k Larix speciosa, Himaalaja lehis ( lad.k Larix griffithii, Larix griffithiana), Ameerika lehis ( lad.k Larix laricina, Larix americana), Lyalli lehis (lad. k Larix lyallii), Läänelehis ( lad.k Larix occidentalis), Korea lehis ( lad
niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised
alumised neist, mis. on lume kaitse all, on eriti lopsakad. Puuliigid, mis moodustavad metsade põhjapiiri, on Euraasias. järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata). Petsora jõgikonnas lisandub siberi lehis (Larix sibirica), mis ida pool Uraali muutub ainuvalitsevaks ning Jenissei joonel asendub dauuria lehisega (Larix gmelini). Lehised on kontinentaalsetel aladel igikeltsal kõige vastupidavamad. Alles Kaug-Idas lisandub metsapiiril jällegi kaski (Betula cajanderi). Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. Kohati esineb metsapiiril vaid üksikuid puid; selline puistundra meenutab harvikut, raiestikku, kus üksikud puud on alles jäetud uuenduse soodustamiseks. (Looduslikke kooslusi ei ole soovitatav nimetada harvikuteks.)
(õhut°-i aastane kõikumine 35-65 °C, äärmuslike t°-de vahe Kesk-Jakuutias üle 100 °C), talved on väga karmid (-16 kuni -48 °C; absoluutne minimum -71 °C, Oimjakonis). Juuli keskmine t° on 0 °C (Severnaja Zemljal) kuni 23 °C (Lääne Siberi lõunaosas). Kliima mandrilisuse kasvule läänest itta vastavad taimkatte muutused: Lääne-Siberis siberi lehise ja siberi seedermänni taiga ning kasemetsatepp, Kesk-Siberis dauuria lehise taiga ning lehise-männi-metsatepp. Karm kliima soodustab igikeltsa: Lääne-Siberi põhjaosas, suuremas osas Kesk-Siberis, kogu Põhja-Siberis ja Kirde-Siberis on lausaline igikelts, Lääne-Siberi keskosas ja Lõuna-Siberi mägialadel saareline igikelts. 5 3.IGIKELTS Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa, mis katab ligi 25% Maa pinnast. Igikelts tekib aladel, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja vähe
Browni kuslapuu LONICERA x brownii Click to edit Master text stylesVäänduv Second level 3m Third level Õied maist augustini Fourth level Fifth level Heckrotti kuslapuu LONICERA x heckrottii 6m Click to edit Master text styles Juulist septem.õitseb Second level Third level Fourth level Fifth level Dauuria kilpleht MENISPERMUM dauricum Click to edit Master text styles3m Second level Third level Väänduv Fourth level Läikiva lehega Fifth level Õied juunis Kanada kilpleht MENISPERMUM canadense 3m Click to edit Master text stylesVäänduv Second level Mari mürgine Third level Leht karedapinnaga
sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida-Siberis, mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30'-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30' vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta, Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40
Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. · ~70. ja 50. põhjalaiuskraadide vahel · Vegetatsiooniperiood 3-6 kuud. · Sademeid langeb 250-500 mm/a. · Mullad on happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga. Esineb leetumine. Kontinentaalses osas on igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas on igikeltsa pillatult. Metsakõdu lagunemiseks võib minna kuni 100 aastat. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. · Siberis: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk · Euroopa: harilik kuusk, harilik mänd · Põhja-Ameerika: must kuusk, kanada kuusk, hall mänd, palsamnulg, tsuugad, ebatsuugad Taimede kohastumised · Hea seemnetoodang harvadel aastatael herbivooride arvukuse kontrolliks · Paljudel liikidel on juured pindmised, sest sügaval paikneb igikelts. · Lehtedeks on okkad, mis vähendavad transpiratsiooni.
Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta). Kollase ja suhkrukase võrsekoor lõhnab hõõrudes. Ida-Aasiast pärit liikidest kohtab meil sagedamini omapärase tume-hallikaspruuni kestendava koorega dauuria kaske (B.davurica) ning väga tugeva puidu ning paberjalt kestendava kollakasvalge tüvegakivikaske (B. ermanii). 85. Perekond lepp Lepa (Alnus) perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja põõsad. Perekonnas on u. 30 liiki, mis levinud põhjapoolkera arktikast troopikani,lõunapoolkeral Andides. Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised
temperatuuritingimustega seostatud fenoloogilised vaatlused looduses. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse üle saab otsustada ka liikide geograafilise leviku järgi. Soojanõudlikkuse ja külmakindluse järgi võib meil enamtuntud puuliigid jaotada järgmistesse rühmadesse: I - vähese soojanõudlikkusega, täiesti külmakindlad liigid, taluvad temp. langust -35...50 ja isegi madalamale, samuti teisi ebasoodsaid tingimusi. Kääbus seedermänd, dauuria, siberi ja vene lehis, madal- ja vaevakask, soo- ja arukask, roomav ja harilik kadakas, harilik mänd ja siberi seedermänd, hall lepp, harilik ja siberi kuusk, harilik haab, siberi nulg. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni -35 C: har. pihlakas, har. toomingas, sanglepp, har. ja punane tamm, har. pärn, har. ja tatari vaher, har. saar, har. jalakas ja künnapuu, h. sarapuu, torkav ja kanada kuusk, euroopa ja kuriili lehis, h. ebatsuuga, har
annaabi.ee 
