LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel
Darwini näidiseid uurinud Richard Owen asetus Darwini teooria vastaste poolele , mille tõttu ta sai oma osaks näiteks Huxleylt kriitikat. Kirik vastas raevukalt. Inglismaa anglikaani kiriku teaduslike institutsioonide esindajad asetusid Darwini teooria vastaste poolele, kui samas loodusteadlaste noorem põlvkond suhtus sellesse vastuvõtlikumalt. Plancki hüpoteesi kohane olukord oli pääsnud vallale. (Charles...) Kõige kuulsam diskussioon darvinismist toimus Oxfordis 1860. aastal. Diskussioon algas sellega, et Joseph Dalton Hooker ründas Wilberforce vastu väites, et Wilberforce ei ole kunagi isegi lugenud Darwini "Liikide tekkimist" ja tema teadmiste tase botaanikast on täiesti olematu. Hookeri toeks tõusis püsti Thomas Huxley, kellel oli "Darwini buldogi" reputatsioon. Diskussiooni arenedes kumbki osapool ei õieti näidanud saavat ülekaalu. Koosolekul paljud said kõneõiguse ning seetõttu see venis neljatunniliseks
ja intellekt on piiramatud ning kõige võimsamad ja kes on kogu Maa ja looduse valitseja. Kosmoloogias eitatakse loomist ning tulevast maailmalõppu ja tunnistatakse pidurdamatu protsessi ideed. Iga inimene on ateismi järgi ainukordne ja surm tähendab tema eksistentsi lõppu, pärast mida enam mitte midagi ei tule. Ateism üritab tugineda eriti loodusteaduslikele faktidele ja meeleelundite andmetele. Maailma loomisel lähtutakse sageli Suure Paugu teooriast, inimese loomisel tihtipeale darvinismist. Jumalat ja hinge ei eksisteeri, kuna neid ei ole teaduslik-materialistlik maailmapilt veel tõestada suutnud. Et usutakse aga kindlalt teaduslik- materialistlikku maailmavaatesse, siis kehtib põhimõte, et mida ei ole tõestatud, seda ei saa uskuda. Austusobjekt on usundis see mis on kultuse keskmes. See millele on rituaalne tegevus või sisehoiak (intensioon) suunatud. Eristatkse konkreetseid austusobjekte nagu puu, mägi, välk, pilv mida hingestati (animism) ja milledele toodi ohvreid
En oli 28, X oli 30. Marx oli pask kõnemees, hea kirjutaja. Läheb Inglismaale, 1849 peateos ,,Kapital" üle 2000 lk pikk. Sellest pidi tulema 4 köiteline teos, eluajal andis välja esimese köite. Elu oli raske Londonis, rahaga olid sitad lood. Tema kuuest räbalast 3 surevad. Viletsad elutingimused. Enx leiab, et: mitte inimese teadvus ei määra nende olemist, vaid ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Enx on mõjutatud uuspopulaarsest looduslikust teooriast, darvinismist. Meie olemine on eelkõige materiaalne olemine, sellest tuleneb kõik muu. Alati kui toimub muutumine teadvuses, siis esmalt on muutus materiaalses baasis (sotsiaalne staatus nt). X leiab, et teadvus on ühiskondlik produkt. X räägib sotsiaalsest kausaalsusest kui käsikivi andis meile feodaalühiskonna, siis auruveski annab tööstuskapitaliga ühiskonna. Tootmisvahendid kujundavad inimestevahelisi suhteid. Kultuur kõige üldisemas mõttes teenib alati valitseva klassi huve
EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna kui looduslikku organismi, mis areneb faaside kaudu
Nartsissism on mõtteviis, kus hea on see, mis suurendab omakasu ja eneseimetlust. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Antud teoorias on eneseteostus oluline. Selleks, et ennast tõestada, peab olema enda edulugu. Schopenauer jõuab järeldusele, et maailm on enda ettekujutus. Tahe pidavat olema kogu maailma algne olemus. Vaba tahe on illusioon ning meie praegune maailm on kõigist olemasolevatest kõige kehvem. Tema eetika põhineb kaastundel ja kaaskannatamisel, saanud mõjutusi darvinismist. Tema eetika vastand on altruism. Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil. Inimesed väidetavalt kalkuleerivad pidevalt, kas üks või teine asi toob pigem kasu või kahju. Näiteks kui inimene teab, et varguse eest võib vangi sattuda, ei tee ta seda, sest sellele ei järgneks kasu
sellega seoses olen paratamatult saatus. Eitab seni kõrgemaks peetud inimtüüpi, kristlikku moraali < need ei sobi kokku eluga. Et jaatada midagi, selle eelduseks on häving ja eitus. Ütleb, et see, kes tahab olla looja heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani. Jõutahe viib maksimaaselt ellu. Ise kehtestab moraali, mida teised järgivad. Tugevalt mõjutatud darvinismist < us seletus liikide tekkimisest ja olemusvõitlusest, pani uutmoodi mõtlema inimesi. 4x anti: * antisotsiaalne (ühtsete seaduste vastu, kesktee vastane) * antikristlik * antimoraalne * antifeministlik A. Huxley ,,Hea uus ilm" kuhu võib ideaalse ühiskonna loomine viia. HEA RAAMAT Schopenhauer lähtub sellest, et teaduslikult saab tunnetada vaid meelelist maailma. Kui tahame teaduslikult tõestada millegi eksisteerima, siis peab tegema katseid, eksperimente
juhtudel kastreerimist. Ka Saksamaal, milline teadvustas eriti pärast Esimest maailmasõda rahvusel lasuvat bioloogilist ohtu, said eugeenikud tugeva toe. Eestis muutus tõutervishoiu temaatika aktuaalseks sajandivahetusel. Arutleti eestlaste tõuküsimuse üle laiemalt. Tõu all peeti silmas rahva nii bioloogiliste kui vaimsete omaduste kompleksi. Rahvusele bioloogiliste kriteeriumidega lähenedes ei saanud kaugel olla ka (sotsiaal)darvinismist mõjustatud mõttekonstruktsioonid. Eriti rõhutati nn ,,kontraselektsiooni" (tagurpidise selektsiooni) ideed eesti rahvas kaotab oma parimad liikmed ümberrahvastumise või väljarände tõttu, lisaks sünnib eliidil vähem lapsi. Mandumisest andvat tunnistust alkoholism, enesetapud, aga ka keskpärane väljanägemine, düsgraafia jne. Oma osa negativismile andis alanud Esimene maailmasõda (idee sõjast kui rahva parema osa hävitajast ei olegi nii vastuvõetamatu...)
ei saa. Juba paar aastat tagasi oli ta kuulnud kõneõhtuil Darwini ja Nietzsche nime, aga siis polnud ta vaevaks võtnud neid tähele panna ega meeles pidada, sest tema arvas ühes Tigapuuga: see on nende asi, kes ülikoolis või kes selle juba lõpetanud. Täiesti nende asi! Tema lohutas end ikka mõttega, et las läheb ülikooli, seal saab kõik selgeks, seal saab nii selgeks, et võib kas ise kuski seltsis teadusliku kõne pidada altruismist, optimismist või darvinismist. Aga nüüd seisab korraga tema ja teiste temasuguste ees keegi, kes temast paar- kolm aastat noorem ja õppimisega klass alamal, kes aga sellest hoolimata pulgestab neile saurusi, üliinimest ja darvinismi, nii et saada teine kas või praegu rahvale kõnelema. See tundus peaaegu ilmutusena. Vahet pidamata veeretas ta seda imeasja peas ja nägi sellest isegi unes ning nii imelikul kujul, et Indrekul oleks olnud nagu arusaadav üliinimene ja ka darvinism. Ta