PRESIDENT VLADIMIR PUTIN (2000- ) Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a. sügisel pooldas üle ¾ Vene kodanikest jõu kasutamist Tsetseenias. Sõjahüsteeria taustal kogus ootamatult populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki ,,Ühtsus" saatis 1999. a
6. Kus elavad tsetseenid? Tsetseenid elavad Suur-Kaukasuse mäestikus. (max 2 punkti) Nimeta veel 3 fakti tsetseenide kohta. 1) Islamiusulised Geograafiaolümpiaadi koolivoor 17. jaanuar 2006 8. klass 2) kuuluvad nahi-dagestani keelerühma 3) Tsetseeni vabariik kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu Ja muud õiged vastused. (max 3 punkti) 7. Võrdle rahvastiku tihedust Gangese ja Kongo jõgikonnas. Gangese jõgikonnas on rahvastiku tihedus palju suurem kui Kongo jõgikonnas. Põhjenda erinevusi: Gangese ümbrus on viljaka mullastikuga mussoonkliima piirkond, kus tekkis ja
Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda. Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat. 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani.
permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaatkeeled (e keeled, millel pole sugulaskeeli) on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burušaski keeled. Kreoolkeeled on kahe või enama erineva keele pideval kokkupuutel ja segunemisel tekkinud keelt, mida vastavas keskkonnas sündinud lapsed omandavad esimese keelena. 13. Keelte tüpoloogiline liigitus.
neljateistkümmet käänet (teisisõnu, eesti keeles ei ole neliteist käänet), vaid mitu kolme erisuguse "käändelise" nähtuse ilmingut: esiteks on kõik kõnealused eesti vormid kas nominatiivi või obliikva "primaarkäändes", teiseks on mõningate vormid puhul obliikva "primaarkäändes" vormid lisaks ka "sekundaarkäändes" (partitiivis, kuues kohakäändes või translatiivis; samamoodi esineb ühes sõnavormis "kahekordset käänet", nt paljudes dagestani keeltes) ning kolmandaks on mõningate kõnealuste vormide puhul obliikva "primaarkäändes" sõnadele kliitikuna lisandunud postpositsioonid ni, na, ta ja ga." [---] 6 T. Help, Eelistame enda oma. Keel ja Kirjandus 1998, nr 12. 7 4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles
alaleütlev allatiiv olev essiiv alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku. Indefiniitne - fraas, mille tuvastamiseks peab kuulaja looma uue referendi. Nt kui oled asjast juba rääkinud, on selle osad definiitsed. Alguses on indefiniitne NEIU (tähistatakse sõnaga MINGI), aga hiljem juba definiitne (märgitakse SEE)
· ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone
permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), tai (tai, lao), draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 7. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest
· samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. 10. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri
põhijaotus on geograafiline: Euraasia, Aafrika, Ameerika ning Austraalia-Okeaania. EURAASIA: Turgi keeled: türgi keel üle 50 000 000, Türgi ja selle lähiümbrus; usbeki 15 000 000 Usbekistan; kasahhi 7 000 000 Kasahstan, Venemaa · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu), · kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), · kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia), · hiina-tiibeti (hiina, tiibeti-birma), · tai (tai, lao), · draviidi (telugu, tamili, kannada, malajalmi), · moni-khmeeri (khmeeri) ja ainu keeli. · Isolaadid on näiteks baski, jaapani, korea, sumeri ja burusaski keeled. Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda
annaabi.ee 
