Cephalanthera longifolia valge tolmpea Cephalanthera rubra punane tolmpea Coeloglossum viride Rohekas õõskeel Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur Cypripedium calceolus kaunis kuldking Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp 12 Dactylorhiza incarnata kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta täpiline sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata ssp. ochroleuca kollakas sõrmkäpp Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza osiliensis saaremaa sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp
Kaitseala on loodud 1981 aastal Parika raba ja sealsete kaitsealuste liikide taime ja loomaliikide kaitseks. Soo on tekkinud järve soostumisel ning toitub sademetest, äärealad ka põhja ja valgveest. Parika rabas asub 2 järve Parika (114,2 ha) ja Väikejärv (4,8 ha) ning 46,2 ha mineraalmaasaari. Kaitseala pindala on 2182 ha. Kaitsealused loomaliigid: Dendrocopos leucotos, Ciconia nigra, Tetrao urogallus, Ciconia ciconia, Grus grus, Tetrao tetrix. Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza incarnata, Dactylorhiza maculata, Dactylorhiza fuchsii, Corallorhiza trifida, Epipactis helleborine, Nymphaea candida, Epipactis palustris, Listera ovata, Platanthera bifolia. (Keskkonnaekspertiis, 1998) Parika looduskaitseala kaitseeesmärk on: 1) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, mille hulka kuuluvad ka I ja II kategooria kaitsealused liigid, ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
MT11 KAITSEALUSED LIIGID Juhendaja Koolis: Maimu Nurk Rakvere 2013 SISSEJUHATUS KAITSEALUSED LIIGID Kaitsealused liigid jaotatakse 3 kategooriasse. I kategooria I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.
Sellest nähtub, et ligikaudu veerand nii kriitiliselt ohustatud, ohustatud kui ka ohualtitest soontaimeliikidest ei ole praegu seadusega kaitstud. 3 Teadusartiklid Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii). Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike. Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) PEREKOND:sõrmkäpp (Dactylorhiza) vööthuul-sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum
Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1 Arukäpp (Orchis morio), (käpalised) LK2 Leeder-sõrmkäpp (Dactylorhiza sambucina), (käpalised), hävinud Alpi võipätakas (Pinguicula alpina), (vesihernelised) LK2 Villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 Põhja-lipphernes (Oxytropis campestris), (liblikõielised) LK1 Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), (lõikheinalised) LK2 Tuhkpihlakas (Sorbus rupicola), (roosõielised) LK2 15 Jugapuu (Taxus baccata), (jugapuulised), LK2
Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina). Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soohiilakas (Liparis loeselii); kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, D. maculata, D. russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Metsad Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu
mustriline ja basaalse nektaariumiga Tolmukad: 1, mis emakaga kokkukasvades moodustab samba Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne Vili: kupar, paljude tolmpeente seemnetega o Sug. Orchidaceae u.20 000 liigiga on suuruselt teine sug. taimeriigis (sug. Asteraceae järel). o Perekonnad: Phalaenopsis, Cambria, Dendrobium, Cattleya ja Epidendrum Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp Orchis mascula jumalakäpp Cypripedium calceolus kaunis kuldking Dactylorhiza osiliensis avastatud Saaremaal Vaniljet saadakse orhidee Vanilla planifolia kuivatatud viljadest (kupardest). Sug. Iridaceae võhumõõgalised rohtsed o tihti risoomidega või mugulsibulatega o Lehed: vahelduvad, rööproodsed
3.3 Taimestik Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris). Üks haruldasemaid taimi, kelle hea käekäigu eest Eestis Lahemaa rahvuspark hoolt kannab, on siberi piimikas
2. detsembril 1999.a. tunnistas UNESCO Laurissilva metsa maailma kultuuripärandiks. See on ainus Portugalis, mis kuulub nüüd kogu inimkonnale .Sa peaksid leidma aega, et uurida ja tunda mõnu sellest metsast, mis kuulub maailma jääaja üleelanud aladele. Macaronesia - selle all mõeldakse Madeirat, Azorest, Kanaari saari ja CapoVerdet. Madeiral on kõige laiemad alad sellist tüüpi metsi, umbes 22,000 hektarit. Seal on ka haruldasi fauna ja floora eksemplare, nagu Madeira orhideed, Dactylorhiza foliosa, mis on ainulaadsed. Vaata suuri puud, mis kuuluvad Laureli perekonda: Ocotea foetens, Laurus Azorica, Persea indica, Apollonias barbujana ja teised, nagu Clethra arborea või Juniperus cedrus. Allpool võid leida põõsaid ja teisi väiksemaid Laurissilva taimi, kus pulbitseb lindude elu. Seal on (Columba trocaz), tüüpiline Laurissilva metsa ja Madeira rahvuspargi sümbol. Tule ja avasta elav reliikvia, tõeline laboratoorium botaanikutele ja taimesõpradele! Looduse reservid
annaabi.ee 
