b) 43 c) 9 d) Kõrvalmenüüs on tulemused analüüsitud nende substance role järgi, seal näen, et reaktandi või reagendi rollis on just 9 ainet. 5. Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil a) 1229 b) 114 c) Analyze by: Commercial Availability d) 1797 e) 89 f) Analyze by: Product Yield 6. Artiklite otsing oma teema jaoks Satora, P., A. Duda-Chodak, L. Wajda, A. Barwinska-Sendra. (2015) Strain-dependent production of selected bioactive compounds by Cyanobacteria belonging to the Arthrospira genus - Journal of applied microbiology 119 (3), 736-743. [Online] Scifinder Scholar (19.10.16)
isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 30,5 km kõrged) Maa kannatab Orkaani moodi tuulte käes. 2,100 billjonit astat tagasi tekivad rakud mille organellid on kaitstud membraan- kestaga 1,9 miljardit aastat tagasi eukarüoodid ( päristuumsed)
C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respiratoorsed protsessid peamiselt: (x) mitokondrites; () kloroplastides; () Golgi aparaadis; () vakuoolides; () Endoplasmaatilises retiikulumis; () hüdrogenosoomides Fotosünteetilistel organismidel toimuvad fotokeemilised reaktsioonid: (x) tülakoididel; ()
Corynebacterium diphtheriae + + + Ak Crenarchaeota + + Ar Cyanobacteria - + + + + + + Deferribacteriales - + + + + + +
Haptophyta Troopilistes ja subtroopilistes meredes Coccolithophoridae Chrysophyta Polaar- ja parasvöötme meredes Silicoflagallatae Prasinophyta Kõikjal maalimameres Cryptophyta Rannikumeri Cyanobacteria ehk Rannikumeri tsüanobakterid Makrofüüdid, Pruunvetikad Rannikumeres makrovetikad Punavetikad Rannikumeres Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres
Kujunenud alates Valdai (Würmi) jäätumisest mis algas ca 70000 a.t. Suurendab tervete järglaste arvukust .......Geenivahetus kohalike Asotobakterid ja mõned anaeroobsed bakterid Kogu jääaja kestus 60000 aastat populatsioonide vahel Sinivetikad (cyanobacteria) tavalised veekogudes ja nt. riisipõldudel. Liustik erineva liikumiskiirusega. Liustikukeeled Rahuldab indiviidide liikumise vajadust ...erinevate paigaste vahel. Lämmastiku bioloogiline sidumine nõuab rohkelt energiat. Liustiku paksus mitu kilomeetrit Puudused: _ Looduses: Jää kündis vana reljeefi. Samas tõi moreeni.
Eksosümbioos (foto- ja mükobiont); Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: -mükobiondist e. Seen komponendist -fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist Mükobiont on samblikus domineeriv osapool: –seenehüüfid moodustavad põhiosa sambliku tallusest –paljuneb suguliselt Fotobiondina võivad samblikus toimida: •rohevetikad (Chlorophyta) –sageli, umbes 25 perekonna esindajad Trebouxia; Trentepohlia; Stichococcus •tsüanobakterid (Cyanobacteria),varem nimetatud ka sinivetikateks (Cyanophyta) –harvemini, umbes 10% samblikes Nostoc; Gloeocapsa; Stigonema –mükobiondi kasu – saab toitaineid –fotobiondi kasu – varustatud vee ja mineraal-ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen (Ascomycota), harva – kandseen (Basidiomycota, nimeta 3 liiki). sealjuures 3 liiki –kandsamblikud: limane hariksamblik(Multiclavulamucida)
või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordusDNA alade paiknemine kromosoomis ning eu ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua. Prokarüootide (Archaebacteria ja Eubacteria incl. Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad. Valkude abil kinnituvad DNA lingud oma basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi piirkonna.
Ürgaegkonna lõpupoole, vähemalt 2 miljardi aasta eest, “õppis” üks bakter rohelise pigmendi klorofülli ning päikeseenergia abil sünteesima veest ning süsinikdioksiidist (CO2) orgaanilist ainet – süsivesikuid. Protsess oli energeetiliselt väga tulus, aga selle käigus eraldus väga mürgine aine, kange oksüdeerija – vaba hapnik (O2). Klorofülli sisaldavast, fotosünteesivast ja hapnikku tootvast bakterist sai suure ja eduka tsüanobakterite (Cyanobacteria) hõimkonna esivanem. Vette hakkas kogunema vaba O2. Tekkisid uued eeltuumsete vormid, võimelised elama aeroobses, hapendavas keskkonnas. Veest difundeerus hapnik aegamööda ka atmosfääri, asendades seal süsinikdioksiidi (mida neelasid sinivetikad). Fanerozoikumi alguseks oli Maa atmosfääri O2sisaldus juba umbes 1/10 praegusest. 77.Bakterid ( Eubacteria ) ja ürgbakterid ( Archaea ) ürgaegkonnas ja nüüd.
tsentromeer, telomeerid, satelliidid või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordus-DNA alade paiknemine kromosoomis ning eu- ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua. Prokarüootide (Archaebacteria ja Eubacteria incl. Cyanobacteria) kromosoom on rõngas- DNA molekul. Kogu prokarüdoodi genoom on pakitud ühte kromosoomi, mille koostisesse kuuluvad peale DNA kaksikahela veel valgud ja RNA-d. DNA, mille pikkuseks on keskmiselt 1 mm, on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoitakse koos RNA abil. Transkribeeritavad lingualad despiraliseeruvad. Valkude abil kinnituvad DNA lingud oma basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi piirkonna.
(loomad, seened, algloomad). Ainult bakteritel on kirjeldatud litotroofiat ja fotoheterotroofiat. Fototroofiat pole kirjeldatud arhedel, välja arvatud valguse kasutamine mittefotosünteetilise ATP tootmiseks ekstreemsetel halofiilidel. Energiallik Elektronido Toitumisrühm C-allikas Näited as onor Fotolitoautotroo Cyanobacteria, mõned Valgus H2, SH CO2 fid purpur- ja rohebakterid Fotoheterotroofi Orgaanilised Mõned rohe- ja Valgus d ained purpurbakterid Anorgaanilis ed ühendid, Kemolitoautotro Mõni eubakter, palju
annaabi.ee 
