Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud Inkade rajatud tee Andides Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Macchu Picchu varemed Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu Kasutatud Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm (21:45) 09.05.2010 http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html (21:47) 09.05.2010 http://www.lost-civilizations.net/mayan-art.html (21:49) 09.05.2010
Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Teotihuacani Templi sissepääs. (2.6. saj. ) ARHITEKTUUR Sõdalaste templi püramiid Tollanis u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. Arhitektuur 12nurkne kivi Macchu Picchu varemed. Sacsayhuamani kindluse Inkade kultuur. müüris Cuzcos. (u. u. 14001500. Inkade kultuur. 14001500) skulptuur Gigantne pea. Olmeegi kultuur. ( 1200 e.m.a. 600. m.a.j.) skulptuur Atlandid mehekujulised sambad Sõdalaste Templis Tollanis. u. 10.11. saj. Tolteegi kultuur. skulptuur Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Inimjaaguar. Teine tase
Totalitaarne riik (Tähtis esmalt riik ja siis inimene). Tähtis Riigiusundiks päikesekultus. Preestrite osa tagasihoidlik. Inimesi ohverdati väga harva. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Mida kõrgem seisus, seda mitmekülgsem haridus ja karmim õppedistsipliin. Õpetus tugines mälule, sest neil polnud kirja. Suur päikesepidustus Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval. Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset. Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad. Pachacuti Yupanqui Esimene suur inkade valitseja, sõdalane. Tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Tähtsad sündmused ~ 1300
rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.-10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese- ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Inkade rajatud tee Sacsayhuamani 12-nurkne kivi Andides kindluse müür Cuzcos Sacsayhuamani kindluse müüris 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse. Järkjärgult alistasid sõjakad ja hästi organiseeritud inkad oma võimule tohutu maa-ala praegusest Ekuadorist Tsiili keskosani, võttes üle endast kõrgemal tasemel olevate rahvaste kultuuri. Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga
ja transport käis kandjatega teatepulga üleandmise põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellekellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus.
Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud otsustusõigus. Suurem osa rahvastikust, kes külades põldu harisid, karja kasvatasid või
nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda, ei kasutanud mörti · Nad ehitasid enda hooneid looduslikest, tahutud kividest, mis nad ladusid üksteise peale · Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks omapärase võttega - kivid on hulknurksed ja üksteisega väga täpselt sobitatud · Inkad olid religioonilt päikesekummardajad · Suurt päikesepidustust Capac Raymi´t peeti Cuzcos aasta pikimal ja lühimal päeval · Koidikul pakkus Inka päikesejumal Intile karikatäie püha õlut ja ohverdas talle valge laama, et võita tema abi ja kaitset · Tähtsate jumalate hulka kuulusid veel peajumal Viracocha ja maa- ning merejumalannad · Nende valitseja arvatigi olevat päikesesaadik ehk päikesepoeg maa peal · Veel oli riigipea ülemkohtunik, vägede juhataja ja ülempreester · Inkad ei ohverdanud jumalatele inimesi · Inkad ei väärtustanud kulda
Inkade monarhid Inkade ajalugu, või pigem traditsioon, nagu me seda dokumentaalse tõendusmaterjali enneolematu puuduse pärast kutsuma peame, räägib üheteistkümnest monarhist Manco Ccapac'ist Huaina Ccapaci'ni, kes surid natuke enne Hispaania vallutust. Need monarhid valitsesid kokku umbes 350 aastat. Nende pealikute valitsemise kohta olid olemas parimad tõendid, sest nende mumifitseeritud kehad säilitati suures Päikesetemplis Cuzcos, mida on eelnevalt juba kirjeldatud. Seal said nad sama igapäevast hoolitsust kui siis, kui nad veel elasid. Nende laamade ja orjade karjad usuti veel neile monarhidele kuuluvat ning toit ja jook asetati nende ette kindlaksmääratud perioodidel. Nende jaoks tehti riideid, mida kanti ringi palankiinides, nagu need oleksid päevased harjutused. Iga monarhi järglased maiustasid kindlaksmääratud perioodidel oma esivanema eramaaomandi toodanguga ning selle
inkadeks (õilis, suursugune) Aimaarid Tsankad Patchacutek Yupanqui Maailma ühendaja, mõjutas teiste linnriikide pealikke ja ülemus 1438 a. saavutas PY otsustava võidu ja sai oma võimu alla Ketsuad, siis Peruu ja veel suuremaid piirkondi. Tsivilisatsioon Peruus ulatub 1500. e.m.a., kui seal oli palju erinevaid riike 300 aasta jooksul tekkis riik Lõuna-Ecuadorist Kitost kuni Tsiili põhjaosani Santiagoni (Püha Jaak) Tahuantinsuyu- nelja ilmakaare riik, riigi pealinnas Cuzcos oli keiser, kelle tiitliks oli Intio Churi (Päikese poeg) Püramiid kõrgeimal aristokraatia ise Hatunruna - (lihtinimene põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad) Orjade kiht 1525 hispaanlased jõudsid rannikule (1532 läks sõjaks Francisco Pizarroga) Ayllu külakogukond Arvete pidamiseks oli rahvas jaotatud gruppidesse (1000, 100, 10 igal oli pealik) Inimese elu jaotati 5-aastasse perioodidesse, kuni 25- aastaselt pidid mehed abielluma sunniviisiliselt.
Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Tallinn 7 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks
Inkade hiigelriiki võib vabalt võrrelda Rooma impeeriumiga. Nagu roomlasedki pidasid inkad oluliseks korralikku teedevõrku riigi eri osade ühendamiseks, ainult et teede rajamine kõrgmäestiku järskudele nõlvadele, üle kuristike oli märksa keerulisem. Sellegipoolest on paljud inkade teed kaasajani kasutatavad niivõrd põhjalikult on nad ehitatud. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Juuru 7 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks
Valitseja samastus päikesejumala Intiga täielkult. Tema surnukeha mumifitseeriti ning neid surnukehi kanti protsessioonidel avalikkuse ees. Muumiaga kaasnes ka muumiakultus ning olid kinnintatud suured valdused, mis seda kultust üleval pidasid. Seetõttu ei saanud järgmine kuningas ka eelmise valduseid, sest need valdused jäid muumiale ja tema perekonnale, kes jäid muumia hooldajateks. Kuningas pidi omale uued valdused vallutustega hankima. Kuningas resideerus Cuzcos. Seal asus Inti tempel, suur keskväljak, mis oli inkade arusaamise järgi maailma keskpunkt. Lisaks oli linnas kindlus-tempel. Linn oli jagatud nelja põhikvartalisse. Riik oli rangelt hierarhiline ja tsentraliseeritud. Ülikkond ei moodustanud kompaktset seisust ning oli jagatud alaseisusteks: 1) ketsua ülikud tihedalt seotud keisri ja tema perekonnaga, kohalikud, kõrgeim eliit. Nende hulgas määrati kõrgemad ametnikud. 2) nn inkad privileegi poolest, st
Nimi on ilmselt laenatud kõrval asuvalt mäetipult ja võetud lasutusele selle asula jaoks ainult sellepärast, et esialgne nimi on teadmata. Kui 1911. aastal Yale´i Ülikooli arheoloog Hiram Bingham avastas selle 2 hektari suuruse üksildase paiga, arvas ta, et on viimaks leidnud kauaotsitud Vilcabamba kuulsa inkade viimse varjupaiga, kus nad elasid veel 36 aastat pärast inkade valitseja troonilt tõukamist hispaania konkistadooride poolt pealinnas Cuzcos. Bingham oli väga üllatunud sellist linna nähes ja on oma esimesed muljed üles tähendanud alljärgnevalt: ,,Ma hakkasin aru saama, et see müür, mis läks üle poolringikujuliseks templiks, oli niisama ilus kui ükskõik mis tahes peen kiviraidurite töö mujal maailmas. See ilu oli peaaegu hingemattev." Linna toreduses ja suurejoonelisuses ei ole kahttlust ka tänapäeval, kuid arvaamus, et tegemist on Vilcabambaga, oli ekslik. Koha õige nime ja palju muugi üle alles vaieldakse.
annaabi.ee 
