Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma kompanii aktsiad maha müüb. Sama laeva pardal oli Reno Sweeney(Kaire Vilgats), kes oli mingi ööklubi laulja, gängster Moonface Martin(Tõnu Kark) ning tema tibi Erma(Ülle Lichtfeldt).
Malaysia Ülle-Mai Kesamaa 10th form Content Location/Geography Geography British related history People Location/Geography ★ Continent - Asia ★ Region - Southeast Asia. ★ Located on the Sunda shelf ★ 2 distinct parts to this country: Peninsular Malaysia and East Malaysia ★ Total land area is about 329 847 km2 , ranked 67th ★ Capital is Kuala Lumpur Geography ★ Tropical climate, hot and humid throughout the year ★ Highest mountain range is the Crocker Range. ★ Tallest mountain is Mount Kinabalu, Kinabalu National Park, UNESCO British related history ★ English traders in Malay waters since 17th century ★ European power dominant with the arrival of the british ★ The britains interests in Malaysia were predominantly economic, not because of the territorial control. Just another base of trade People ★ Population 28 million people ★ 41st most populated country in the world ★ Malays - the largest community in Malaysia. They
1.7 miles = 8,981 ft = 2,737 m • Width of Bridge: 90 ft = 27 m • Clearance above water: 220 ft = 67 m • Height of tower above water: 746 ft = 227 m • Height of tower above roadway: 500 ft = 152 m Main reasons of building this bridge • Population centers were growing • Traffic congestion at the ferry docks was becoming intolerable Beginning • The main idea of bridge construction was proposed by Charles Crocker in 1872. • August 27, 1930 Strauss submitted his final plans. • On November 4, 1930, voters within the District went to the polls. 145,697 people supported the bridge construction and 47,005 voted against it. • On January 5, 1933 construction of the bridge begins. Joseph Baermann Strauss Construction Safety • Protective headgear that Strauss insisted be worn on the job • Special hand and face cream protected against the wind
Kontserdiretsensioon Cole Porteri muusikal ,,Nii on meil moes" leidis aset 15.11.2008 õhtul Tallinna linnahallis. Esietendus toimus päev varem ehk 14.11.2008. Esinesid eesti tuntud lauljad ja näitlejad Kaire Vilgats (Reno Sweeny), Märt Avandi (Billy Crocker), Kristi Roosmaa (Hope Haircourt), Tõnu Kark (Moonface Martin), Ülle Lichtfeldt (Erma), Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikali lavastajaks on Andrus Vaarik, kunstnikud Gerly Tinn ja Ain Nurmela, muusikaliseks juhiks on Erki Pehk ja koreograafiks Kristin Pukka. Kõlasid paljud juba maailmaklassikaks saanud meloodiad - ,,I Get a Kick Out of You", ,,All Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide
• Width of Bridge: 90 ft = 27 m • Clearance above water: 220 ft = 67 m • Height of tower above water: 746 ft = 227 m • Height of tower above roadway: 500 ft = 152 m Main reason of building this bridge • Population centers were growing • Traffic congestion at the ferry docks was becoming intolerable • The thought of bridge started to develop in 1872 • The main idea of bridge construction was proposed by Charles Crocker, who was a railroad entrepreneur. the idea of a bridge was revived by James Wilkins in 1916 • August 27, 1930 Strauss submitted his final plans. Some speculated that the construction of a bridge would cost over $100 million. However, Joseph Baermann Strauss, a designer of nearly 400 spans, said such a bridge was not only feasible, but could be built for only $25 to $30 million. • On November 4, 1930, voters within the District went to the polls
Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884
Looming Paljud Gebhardti pildid on usulistel teemadel. Neid iseloomustab sügav ja jõuline, kuid varjundirohke usutunnetus. Sageli matkis ta neis 15.-16. sajandi Hollandi ja Saksamaa meistreid mitte üksnes keskkonna ja rõivastuse, vaid ka figuuride kujutuslaadi poolest. Tema maalide ilu ja idealiseeritus tõid talle nii imetlejaid kui ka vastaseid. Gebhardti tähtsamate piiblimaalide sekka kuuluvad: "Rikas mees ja vaene Laatsarus" (1865, Crocker Art Museum Sacramentos) "Jairuse tütre elluäratamine" (1864; koopia 1884) "Kristus ristil" (1866, Tallinna Toomkirik) "Viimne õhtusöömaaeg" (1870, Rahvusgalerii Berliinis; suurteos, milles kunstniku realistlik stiil harmoneerub religioosse motiivi väärikusega) "Ristilöömine" (1873, Hamburgi Kunsthalle) "Kristus ja Emmause õpilased" (1876) "Kristuse taevaminek" (1881, Rahvusgalerii Berliinis) "Kristuse leinamine" (1883 (1884
stardipukile astuda, et 200 m kompleksujumises esikoha pärast võistelda. Seekord oli Phelps jälle võidulainel ja sai ajaga 1.56,68 kuuenda individuaalse MM-tiitli. 100 m liblikujumises üritas Phelps võita oma viiendat kuldmedalit sel MM-il. Samal alal olümpiavõitjaks tulnud 20-aastane ameeriklane jäi oma paremale tulemusele alla koguni 1,25 sekundiga ja pidi leppima teise kohaga. Võitis uue maailmarekordiga 50,40 Ian Crocker. Kuna ta jäi 100 m liblikujumises teiseks, siis USA koondis teda 4x100 m kombineeritud teatevõistluse finaali koosseisu ei valinud. Eelujumises ta siiski osales ja tänu uuenenud reeglitele sai Phelps ka sellel alal kaela kuldmedali. Kaheksa kulla järele Kanadasse sõitnud Phelps pidi leppima kõigest viie kuldmedaliga, sest saavutas eesmärgi vaid 200 m vabaujumises, 200 m kompleksis ja kolmes teateujumises. Melbourne 2007 12
- Kui grupp on edukas, siis on võimalik võita väärtuslik auhind ·Sotsiaalne meeldivus ja interpersonaalne meeldivus (Hogg & Hardie 1992) Sotsiaalne meeldivus grupis on palju "grupiliikme prototüübile" vastavaid persoone. Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib. ·Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesande spetsialistid vs. sots.-em
MEIE grupiees märgid ja solidaarsus, m eie ühised kohustused ja o mavahelised suhted Ei ole soositud konfor mis m e gois m Tunnuslause Ole ustav iseendale Mitte ke e gi m eist pole üksik saar Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid Kollektivistlikud aasia ja arengu maade kultuurid · Vastastikku sõltuv Mina käsitus sisaldab rohke m gruppi kuuluvust tähistavaid määratlusi. · Enesehinnang on tugeva mini seotud teiste arvamuse ga minust ja minu grupist ( Crocker et al, 1994) · Kollektivistliku vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane. · Käitumine Kobo maavärin 1995 marodöörluse puudu mine · Kollektivistlik kultuur seal, kus ühised problee mid (looduskatastroofid jne) Atributsioon ·Inimese iseloo mujoonte, kavatsuste, tegutse mis m otiivide järelda mine te ma käitumisest, käitumise põhjendus ·Teiste ini meste käitumise seletamine käitumise põhjuste o mistamise kaudu lähtudes
KEELEKASUTUS REKLAAMIS Sõna/mõiste tase, lauseehituse tase, teksti kui terviku tase. Reklaami keelestruktuur kannab reklaamteate argumente, fakte, apellatsioone. Nimetuse valmine: 1) Isikunimed – sobib kui pärisnimi on piisavalt hea kõlaga, mitte liiga keeruline, sellel ei ole ebasoodsat tähendust ega kõrvalvajrundit. 2) Geograafilised nimed 3) Väljamõeldud ehk kombineeritud nimed – nt Eastman Kodak, Kleenex, Xerox, Betty Crocker, Polaroid, Minolta, Zavood. 4) Initsiaalid, lühendid ja/või numbrid 5) Võõrsõnad või muukeelsed mõisted – nt graaf, flora, infintiti, Silver Brass, Ad Libitum. Võõrapärase nimetusega saab viidata teenuse iseloomule: restoran LaScala serveerib eeldatavasti itaalia toitu. 6) Suvalised sõnad antud keele sõnastikust – suvalisi märke on lihtsam juriidiliselt kaitsta kui geograafilisi nimesid, perekonna-või eesnimega seotud nimesid. Pealkirjad:
Sotsiaalne identifitseerimine Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel (Tajfel 1978, 63). Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest (Luhtanen & Crocker, 1992). Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Tajfel ja Turner (1986) on välja toonud kolm erinevat käitumisliiki, mida võidakse sellises olukorras kasutada. Üheks võimaluseks on individuaalne mobiilsus. Siin
annaabi.ee 
